Hommikul koputab keegi närviliselt uksele. Lähen avama ja seal seisab kõõrdi vaatav kriiskava häälega naine külast (tuntud ka kui Viina Heli).
-Kas Marko on kodus?
-Ei, ta on Räpinas.
-Ja-jah, ma proovisin helistada, ta ei võtnud vastu. Ma tahtsin küsida, et kuidas teie nendesse reklaamidesse suhtute?
-Äää...?
-Võib-olla ma ei oska ennast väljendada, aga kuidas te nendesse reklaamidesse suhtute?
-Äää, ei, meil on nendest ükskõik.
-Aa, et ükskõik. No vaadake, see Bauhofi reklaam saadeti ainult nendele, kellel leht käib, et...
Ei leidnud esimese otsimise peale talle seda reklaamlehte, panin selle hiljem talle postkasti. Kord varem, kui tal veel postkasti ei olnud, lasi ta oma reklaame meie postkasti panna ja helistas selleks luba saamiseks kolm korda järjest kl 8 hommikul. Kes teda näinud on, saab aru küll, et šoppaja ta küll ei ole. Kes teab, milleks talle need reklaamid...
Tema mehe Aivariga sattus Pluuto Veriora poes kokku. Aivaril oli käes 2 kaheliitrist kõige odavamat õlu.
-Sa pole mind näinud.
Ja igaüks läks oma teed.
Oma poja nad võtsid koolist ära, sest tööd nagunii pole, mis ta seal koolis siis käib.
3 comments:
Nyyd teed kyll Viina Helile liiga, et ta soppaja ei ole - kyllap peaks talle feenoks oma buklette saatma
Haha, see on eksitus - Viina Heli on ta sellepärast, et ta perekonnanimi on Viin. Olgu ta imelik, mis ta on, aga joodik ta õnneks ei ole (seda aga ei saa öelda Aivari kohta).
Need reklaamid on ju unistused paremast elust. Mul on sellest inimesest tõesti kahju, mul tuli mõte, et telliks talle lehe koos kõigi reklaamidega.
Post a Comment