Küll on ilus see elu siin maal, rohelus ümberringi, linnud laulavad, putukad lendavad jne. Kõik oleks veelgi ilusam, kui meie talusaareke ei oleks praktiliselt igast küljest ümbritsetud haritava põlluga. Kevadel pärast freesimist oli tükk aega kuiv ja tuul kandis lahtist mulda silmadesse, mis kipitama hakkasid, nüüd kui vili on juba tõusnud, peab loomulikult ka seda pritsima. Terve mõistusega asja võttes peab tõdema, et nii ju käibki. Eks need mürgid ole ka teatud seadustega reguleeritud, et mingit väga õudset asja ikka kasutada ei saa. Kõik me ostame poest jahu, saia, leiba jm, mis on tehtud viljast, mida nii kasvatatakse. Aga kuidagi valus on vaadata, kuidas traktor su akna taga mürki pritsib ja kerge tuuleiil seda ka mujale kannab. Kanad käivad ka tihti põlla pääl uitamas, ei tea kuidas see neile mõjub ja palju sellest munadesse kandub? Plaanisime ilusa ilma puhul teha õues väikese grilli, kuid nüüd istume kinnise akna taga toas ja isu välja minna pole üldse, hoopis sees närib miski. Eks ta ole see NIMBY ("not in my backyard"). Mis siis teha? Osta ära ümberkaudsed maad (nõuab kullapada)? Hakata toituma ainult mahe- ja ökotoodetest (nõuab samuti kullapada)? Kolida mujale? Leppida olukorraga? Ei tea.
2 comments:
Tore on näha et Pluuto ka maamajandusega tegelema hakanud... ja mürgitamine pitsitab hinge:)
Igatahes jõudu Teile sinna põldude keskele.
Siret Otepää kuplite ja metsade vahelt
Pritsitakse taimede intensiivse kasvuperioodi ajal. Enne lõikust mõni aeg ei pritsita, saagikoristuse ajaks on mürgid juba taimest läbi käinud ja tervisekaitseameti mõõtmisel normi piires. Osad taimekaitsevahendid lagunevad ka päikesekiirguse toimel. Vanasti kasutati umbrohust lahtisaamiseks ja toitainete mulda viimiseks kündmist. Kündmine on kallis. Nüüd pritsitakse enne külvi mullapinda taimemürkidega ja vili külvatakse sügavamale, kus mürki ei ole. Toitaineid antakse lihtsalt väetiselahusena. mõnel pool siiamaani küntakse ja laotatakse sitta ka, ma ei tea kuidas teie farmer teeb. Huvitav kas nüüd kolivad kõik kahjurid teie taimede peale, sest mujal on paha? Ma ei tea kuidas Eestis on, aga Austraalias olid küll enamus farmereid astmaatikud ja allergikud. Ise sain ka päris kobeda nahalööbe kui mürgilaos askeldasin, seal laos olid muidugi kontsentratsioonid suuremad kah.
Post a Comment