juustuvihmavari

Erakorraline kunstioksjon!

2011-12-05T17:04:00.002+02:00

www.kunstioksjon.blogspot.com

Sügismatk Agusallu

2011-11-08T19:05:00.003+02:00

https://picasaweb.google.com/svetsjeb/Sugismatk2011

Niisiis käisime matkal kriivasid uudistamas. Agusalu kaitseala asub Iisakust veidi idas. Olin kriivadest küll enne kuulnud, aga arvasin, et need on sellised väikesed mättakesed, mitte suured pinnavormid. Tõenäoliselt pärineb see sõna vene keelest (кривой ’kõver’). Kriivad on Eesti ainsad mandriluited. Kulgesid nagu oosid metsas ja rabas. Päris tore oli matkata mööda kõrgeid kriivasid kui kahel pool laiutab lageraba. Tõeliselt lahe kant. Tõestasime ära ka väite - lapsega saab matkata. Kartsin, et on tülikam, kuid laenasime tuttavatelt paremat lapse-seljakotti ning mugav oli mõlemal. Kui ära väsis, lasi silma kinni ja magas, samuti seal kotis. Õhtul jäi lõkke ääres süles magama ja mingi hetk kolisime telki üle. Spets varustust tema jaoks kaasas ei olnud, magas meie vahel ja külmaga küll probleeme ei olnud. Ainuke probleem ilmnes viimasel päeval, kui puhus jäine tuul ja plaanis oli ületada 3 km lageraba. Otsustasime, et see on tema jaoks liiga karm, sest ta ju ei liiguta end seal kotis ja seega mõjub külm tuul veel karmimalt (seega talimatkale nii ikka minna ei saaks). Niisiis läksime ümber raba metsast, mis oli ka väga tore - vanad suured puud ja juurtemustrid. Pärast matka keegi haigeks ei jäänud.

Sügisest

2011-10-27T08:59:00.002+03:00

Kiired suveajad on möödas, nüüd on ehk jälle aega kirjutada. Loodus on juba täiesti sügislainel, rändlinnud on kõik läinud ja tihased tunnevad end kunnidena. Ka loomad on liikvel - metssead on meie kartulimaa ilusti üles kündnud ja hommikul kaardinaid eest tõmmates võib avastada end reinuvaderiga tõtt vahtimas (kusjuures sellepeale ei jookse ta kohe ära, vaid jõlgub veel tükk aega akende all...) Hommikuti on kõik härmas ja päike tõuseb pastelsetes toonides. Tihtipeale oleme paksu udu sees.

Saunarubriigist: Vastupidavuse mõttes tõrvasime ära sauna katuse. Tõrvamata katust saab näha siit:

http://etv2.err.ee/videod/traalivaali/c20fc081-ba9a-406e-9510-39edd087a136

Suvisest jahist:

2011-10-18T09:37:00.005+03:00

Postimehest:)

2011-10-18T09:35:00.002+03:00

Ei saa läbi Lätita

2011-08-08T20:57:00.006+03:00

Kui kaugele reisida parasjagu pole võimalik, tuleb lähimad kohad ette võtta. Ja nagu selgus, pakuvad needki piisavalt põnevust. Põikasime siis siit samast Misso juurest üle piiri ja turistitasime Ida-Lätis. Kannatas lausa 3 ööd ära olla. Ida-Läti on kuulus oma savipotimeistrite poolest, külastasime meiegi mõnda isiklikult (paljud müüvad otse kodust). Väga kihvtisti teevad, leidsin ühe turisti-video ka:

http://www.youtube.com/watch?v=yUw0BEvwfiE&feature=player_embedded

Huvitav, kas Eestis ka keegi niimoodi keraamikat teeb? Pole kuulnud küll... Tahaks isegi proovida, päris põnev tundub.

Ida-Lätil on veel omapärasusi. Meie märkasime näiteks:

- toimub veel ühelehmapidamine ja piimapukkidelt piima korjamine

- palju väikeseid tanklaid, poode ja kohvikuid (hiljem kuulsin, et see olevat sellepärast, et Lätis on väikeettevõtetel madalam käibemaks kui suurettevõtetel, seetõttu ei lähe nad ka nii kergesti pankrotti. Eestis näiteks on käibemaks kõigile võrdne)

- toit on üldiselt kas sama hinnaga või veidi kallim kui Eestis, kuid kohalik õlu on väga odav (lahtist saab kohvikutes nt 0,50 lati eest, see on siis umbes 11 krooni, vabandust, tähendab 70 eurosenti). Võib arvata, et kui õlu on odav, siis rahvas kurdab vähem...

- pannkoogid on enamasti rasvased ja kohevad pärmitaignapannkoogid

- väga paljud majad on üle löödud tõrvapapiga

- vene traktorid (ja üldse tehnika) on enamuses

- inimestel on komme kas ise keset teed tolgendada või jätta sinna mõni ese (näiteks süütas ühes linnas vanamees keset mitte-väikese-liiklusega tänavat suitsu, keset sõiduteed oli ühes kohas unustatud aiakäru, teises kohas prügikonteiner)

- kaardimaksele ei tasu loota

- heina teevad paljud veel käsitsi

- telefoniliinid jooksevad veel õhust (meil juba maa alt)

- siberi karuputke tõrjet kas ei tehta või on see väga ebaefektiivne. Teeääri vaadates oli mõnikord tunne, nagu raamatus "Trifiidide päev"

Leedu-Valgevene piiri ääres on jälle usuhullud koos. Läti kuulsaima Aglona basiilika juurde koguneb iga aasta teatud päeval tuhandeid palverändureid koku (ka neil õnnestus näha sinnapoole liikuvat gruppi, kes laulsid valjuhääldist lätikeelseid Jeesuse-laule). Basiilika ise oli muidugi uhke, nagu Itaalias. See asus järve ääres ja teisepoole järve olid mingid usuhullud ostnud maad ning rajanud sinna usuteemaliste-puukujude pargi ning oma väikese kiriku, mis oli nagu multikast välja astunud. Näha oli, et nendel usuhulludel on raha mitte-vähe olnud. Läti Sõnajalad? Võib-olla tõesti...

Natuke oli tunne, nagu oleks ajas umbes 15 aastat tagasi läinud... Kõik see kehtib muidugi Ida-Läti kohta, mida Riiale lähemale, seda läänelikumaks kõik muutub.

Veriora raamatukogu

2011-07-24T22:05:00.003+03:00

Siiski, siiski - pean vabandama, et tegin Veriora raamatukogule ülekohut (ilmselt olid need raamatud siis välja laenutatud, kui ma eelmine kord käisin). Sain vajalikud raamatud, kahjuks siiski ainult laenuks. Veriora raamatukogu on muidu päris tore, tädi peab sind meeles ja alati kui sa midagi küsid, on väga abivalmis. Näiteks kui su soovitud raamat on parajasti välja laenutatud, siis helistab ta laenutajale koju (või läheb koju minnes lihtsalt läbi) ja ütleb, et toogu see juba mitu kuud tema käes olnud raamat ära. Ametlikke tähtaegu ju ei eksisteeri... Raamatukogus on päris palju ka uusi raamatuid ning sealt leiab alati midagi lugemispoolist. Nii et ainult kiidusõnad!

Fotojaht

2011-07-11T10:12:00.003+03:00

Oh häda, oh häda! Alustasin fotojahti eri satikatele, kuid määrajat pole. Vaimustus on küll suur peal, sest juulikuus elu aias keeb, kuid kes nad kõik on? Olen läbi käinud kõik Eesti suuremad raamatupoodideketid, kuid kuskil ei ole tõhusat raamatut putukate kohta. "Euroopa putukad" on läbi müüdud ja juurde ei paista neid tulevat. Antikvariaatides seda ka veel ei leia. Putukatest on raamatuid ainult lastele. Taime-, looma-, kalamäärajaid on küll igal pool, miks siis ei ole putukate omi? Kas tõesti on põhjuseks vähene huvi? Ei tahaks uskuda. Võimalus on veel raamatukogust võtta, kuid Veriora raamatukogus on olukord umbes sama, mis poodideski - ainult lastele. Ja määraja võiks ikka endal kortsutada olla. Kui keegi teab, kust ma saaks tõhusat putukaraamatut, andke aga teada!

Tänaõhtune saak

2011-06-30T22:40:00.002+03:00

Tegime neist ühe koloraado lõkke.

Alustades kaugemast

2011-06-17T10:03:00.005+03:00

Ühel hommikul ärkasin selle peale, et kekski hull kriiskas akna taga. Läbi une ei saanud alguses aru, kes või miss see on. Kell oli 5. Sookurgede laul võib olla küll ilusaim loodusheli, kui see kostab kaugusest, kuid kui nad su oma akna taga karjuvad, siis on see piisavalt hullumeelne heli küll. Läksin vaatama - ümbrus oli udune, päike oli just tõusnud ning kaks kuninglikku lindu jalutasid põllu pääl.

Eided käisid külas - värskelt kõrgharitud. Krissu lihvis, Liisa mõõtis (alati küll cm mööda) ja mina trellisin. Nii tegime vanast aiamööblist uue.
Miks mitte teha hoopis selline aed? Siis peab küll vist olema suusatehases töötanud...

Mere äärde pole küll jõudnud, aga Eesti kaks suuremat järve annavad sarnase tunde küll. Peipsi peal käisime lodjaga punase taeva poole purjetamas, kui toimus paadiehituslaager Kolkjas. Peipsiäärsetes külades on tunne, nagu käiksid välismaal, noored tulevad tänaval vastu ja ütlevad "Strast", majad on värvitud eriti erksates toonides ja loomulikult need sibulapeenrad. Kõige selle vahele on mõni ehitanud ka freespalkmaja oma privaatsadamaga. Võrtsu ääres toimus kursaüritus. Laine loksus ja päike loojus järve, ainult mere lõhn oli puudu.

Mürki! Mürki!

2011-05-31T21:28:00.002+03:00

Küll on ilus see elu siin maal, rohelus ümberringi, linnud laulavad, putukad lendavad jne. Kõik oleks veelgi ilusam, kui meie talusaareke ei oleks praktiliselt igast küljest ümbritsetud haritava põlluga. Kevadel pärast freesimist oli tükk aega kuiv ja tuul kandis lahtist mulda silmadesse, mis kipitama hakkasid, nüüd kui vili on juba tõusnud, peab loomulikult ka seda pritsima. Terve mõistusega asja võttes peab tõdema, et nii ju käibki. Eks need mürgid ole ka teatud seadustega reguleeritud, et mingit väga õudset asja ikka kasutada ei saa. Kõik me ostame poest jahu, saia, leiba jm, mis on tehtud viljast, mida nii kasvatatakse. Aga kuidagi valus on vaadata, kuidas traktor su akna taga mürki pritsib ja kerge tuuleiil seda ka mujale kannab. Kanad käivad ka tihti põlla pääl uitamas, ei tea kuidas see neile mõjub ja palju sellest munadesse kandub? Plaanisime ilusa ilma puhul teha õues väikese grilli, kuid nüüd istume kinnise akna taga toas ja isu välja minna pole üldse, hoopis sees närib miski. Eks ta ole see NIMBY ("not in my backyard"). Mis siis teha? Osta ära ümberkaudsed maad (nõuab kullapada)? Hakata toituma ainult mahe- ja ökotoodetest (nõuab samuti kullapada)? Kolida mujale? Leppida olukorraga? Ei tea.

Tuur

2011-05-26T22:17:00.005+03:00

Käisime nädalasel Eesti-tuuril. Sai Lanksaares sauna ehitatud, Tartus asju aetud ja sugulasi külastatud. Tee peale jäid ka vanade autode varjupaik, põhust, savist ja vanadest akendest tehtud kasvuhoone ja muud põnevat. Pluuto nägi nelja Rafi.
*
Tagasi tulles oli tunne, nagu oleks me ära olnud mitu kuud. Postkast oli lehti täis, rohi oli põlvini ning ämblik oli kapi ja toataime vahele suure võrgu pununud ning vahtis keset seda. Olime palunud enne minekut naabrimehelt, et ta käiks vahepeal ja kanadele teri viskaks. Tagasi jõudes tõdesime, et kõik terad olid alles ja naabrimees oli ilselt ära unustanud. Kanad olid nii näljased, et oleks su enda ka nahka pistnud. Munenud nad ei olnud või siis olid oma munad ära söönud. Kuid nad toibusid kiiresti. Vat mis juhtub, kui minna mai lõpus nädalaks ära.
*
Rehealuse oleme nüüd korda saanud ja enamik üleliigsest pahnast on jäätmejaama viidud. Tegin sinna ka riiulid asjade panekuks.
*
Ära viisime ka vanametalli, toda sai 350 kg.
*
Kas tunned Eesti kalu?

Paneme ära!

2011-05-10T16:25:00.004+03:00

Panemine läks edukalt, ilm oli päikseline ja soe. Nii mõnigi sai omale esimesed randid. Rahvast ei olnud palju, parasjagu - peale meie veel ema, Auli, Kristi ja Jauram. Õhtul tulid sauna ja sünnipäevale veel Mõtlep ja Kats. Tegime kolmnurkse peenramaa väiksemate asjade jaoks ja tumujale panime 25 kg sibulat. Paistab, et tuttavate seas on sel aastal sibulahullus lahti läinud, meiegi läksime sellega kaasa. Pandud sai nii õit kui juurt, ka rehetoast sai kola õue tassitud, siis on seda kergem sortida.
Väga väsitav ei olnud, rohkem oli lustiline. Ülikoolis käinud inimesed ei saa ju niisama panna, vaid tähtsam sellest on arutelu, mis on vagu. Kas vagu on uure? Peaks ju olema, kuid miks siis öeldakse nt rohides, et pane umbrohi vao vahele või kartulivaod? Siis oleks vagu hoopis kõrgem koht. Peale tervet päeva segadust tuli appi internet ja seletav sõnaraamat ning selgus, et õiged on mõlemad variandid, teine on lihtsalt piltlikult öeldud.

Kanu on meil nüüd kokku 5. Kolm tükki ostsime juurde 50 sendi eest tk Peri kanalast. Need on siis aasta aega munenud kanad, kes kanala jaoks ei ole enam nii tootlikud ja kasulikum on nad maha müüa. Oli meile ennem räägitud nendest hirmujute, kuidas eluaeg puuris elanud kanad ei oska algul ei süüa ei kõndida ja kuna nad on harjunud saama jõusööta, siis nad ei mune alguses kah. Peab tunnistama, et nii hull see asi ei ole. Tõsi, õrrele hüpata nad ei mõista ja sulgimisaja tõttu näevad üsna rääbakad välja, kuid muidu on päris agarad. Ühel on saba nagu sulgpall, hakkasime teda reketiks kutsuma.

Kalanädal

2011-05-02T17:08:00.003+03:00

Kas olete kuulnud, kuidas kuldnokk kana kaagutamist järgi teeb? Mina see kevad kuulsin.

Kevad on alanud täie hooga, eelmine nädal olid juba lühikeste pükste ilmad. Iga päev rabasime õues täie hooga, pärast oli mõnud rammestus peal. Tegime terassi sauna juurde, kanaaia, koristasime vanu lehti ja oksi, istutasime puid-põõsaid juurde jne. Kevadekuulutajatest Tallinna naabrid kah saabusid suvituskohta.

Külavanem küsis, kas me kalasõbrad oleme. Ikka oleme, seepeale saime kohe ühe haugi ja latika ning paari päeva pärast veel 2 suitsulatikat ning ühe suitsukogre. Kunagi varem pole ühe söögikorra ajal söödud nii kalasuppi, praekala kui suitsukala. Nagu maal ikka ei tahtnud ta nende eest midagi. Nädalavahetusel kodust eemal olles jätkus kalatrend. Nii suppi, praekala kui haugihautist.

7.-8.mai on meil panemistalgud. Panna saab kõike ja igale poole. Tuldagu!

Nägin just lepalindu!

Uudiseid

2011-04-21T14:10:00.003+03:00

Mõtlesime, et munadepühadeks võiks kanad talvekorterist tagasi tuua. Helistasime ja selgus, et viiest sinna viidud kanast on alles vaid kaks. Ülejäänud 3 olevat siga nahka pistnud, sest kanad olevat tema aia peale roninud. Öeldi, et veidrad kanad - nende omad pole kunagi nii teinud. Toome need 2 ära, eks siis näis, kuidas nendega saab - kas jäävad maale või viiakse Tartu. Alles olevat üks hall ja üks must.

Juba mitu päeva järjest olen üht vihast kimalast toast õue päästnud. Pluuto arvas, et äkki nad tulevad sisse põranda kaudu, vundamendi õhutusaukudest.

Raf-buss on saanud uue elu. Lõpuks võttis Maarius vaevaks ta Kitzbergi tagaaiast minema sõidutada ja teda väheke putitada. Tehti siis talle kindlustus ja sõideti kuldsete kätega Urtsoni juurde Karulasse (müstiline paik, kus sõidetakse ilma põhjata autodega tuledeni vees), kes ta vast nii kaugele viib, et ülevaatusest läbi saaks. Imekombel Tartu-Karula tee peal sekeldusi ei tulnudki. Tubli Raf! Edasi on plaan temaga suvel külastada kõikide Rafide sünnikohta - Jelgavat.
Raf 2010 talvel:

Reklaamimõistatus

2011-04-04T14:51:00.002+03:00

Meist umbes kilomeetri kaugusel külateed mööda edasi lõigati metsast mitu väiksemat lanki. Mõned palgipuud (mänd), palju leppa ja paberipuud (kask, 3m), veidi haaba. Tee ääres olid suured virnad. Lõikamiseks oli üks masin (selle juht ööbis samal ajal kohaleveetud karavanis), lankide pealt tee äärde vedamiseks teine ja tee äärest kokkuostu vedamiseks kolmas masin. Kõik olid üüritud. Kokkuostu veeti palgid Imaverre, seega päevas jõudis üks auto vedada umbes 2 korda, üüriauto ise tuli Pärnust. Päris kulukas? Kindlasti. Ei tea, kas puidust saadud tulu üldse kaalus üles kõik kulutused, mis tuli lõikamiseks teha. Lankidele maha jäi palju väärtusliku kraami - suuremad oksad, kännud jms, mis mõnikord tehakse hakkepuiduks, kuid seekord jäeti maha. Omaniku loal said külamehed lanki koristada ehk võtta sealt, mis meeldib. Pluuto paar päeva tassis roikaid kokku ja siis rääkis ühe külamehega kokku, et saaks ta traktoriga meile vedada. Nüüd ongi meie õue peal 2 suurt hunnikut puitu ja seda kõigest ühelt langilt ja korjatud sai ainult pealmisi ja suuremaid oksi. Kes kunagi mõnel sellisel langil käinud on, see saab aru, millise raiskamisena see kõik tundub, kui palju korraliku puitu tegelikult mädanema jäetakse, sest hinnas on ainult sirge palk teatud läbimõõdus. Kogu selle vedamise ajal oli ka aega külamehega juttu puhuda. Eks siis Pluuto uuris, et kust Viina Heli oma puud ka saab. "Mis, tal meetri-paksused seinad, tal pole puid vajagi." Siit mõistatus, et kuidas saavad olla palkmajal meetri-paksused seinad? Vastus on lihtne - tal on need seespoolt vooderdatud vanade riiete ja reklaamidega. Nii et pole see midagi unistus paremast elust - maainimesel on palju praktilisem mõtlemine. Siiski ilmselt ainult meetri-paksustest seinadest Eesti talvel ei piisa - öösel pidavat limonaadipudel ikka voodi kõrval ära külmuma.

Kevad

2011-04-03T17:06:00.005+03:00

Talvised linnud:
-rasvatihased
-sinitihased
-põhja- või sootihased
-suur-kirjurähn
-pasknärid, harakad, varesed

Kevadel lisandunud:
-hiireviu
-rohevindid
-raudkull
-hallhaigur
-musträstas
-laulurästas
-metsvindid
-sookured
-haned
-leevikesed

Peaaegu iga päev näeb mõnda uut lindu, kevad tuleb täie hooga :)

Külvasime karpidesse seemneid:
redis, salat, tomat, kobartomat, paprika, tšilli, šalottsibul, melon, lillkapsas, kabatšok
Üles on tulnud juba redis, salat ja lillkapsas.

Kevade tulekut tähistab ka see, et pesu sai õue kuivama viia ja õu on muda täis. Saunas saab käia valgel ajal.

Külapealt

2011-03-16T20:21:00.002+02:00

Hommikul koputab keegi närviliselt uksele. Lähen avama ja seal seisab kõõrdi vaatav kriiskava häälega naine külast (tuntud ka kui Viina Heli).
-Kas Marko on kodus?
-Ei, ta on Räpinas.
-Ja-jah, ma proovisin helistada, ta ei võtnud vastu. Ma tahtsin küsida, et kuidas teie nendesse reklaamidesse suhtute?
-Äää...?
-Võib-olla ma ei oska ennast väljendada, aga kuidas te nendesse reklaamidesse suhtute?
-Äää, ei, meil on nendest ükskõik.
-Aa, et ükskõik. No vaadake, see Bauhofi reklaam saadeti ainult nendele, kellel leht käib, et...
Ei leidnud esimese otsimise peale talle seda reklaamlehte, panin selle hiljem talle postkasti. Kord varem, kui tal veel postkasti ei olnud, lasi ta oma reklaame meie postkasti panna ja helistas selleks luba saamiseks kolm korda järjest kl 8 hommikul. Kes teda näinud on, saab aru küll, et šoppaja ta küll ei ole. Kes teab, milleks talle need reklaamid...

Tema mehe Aivariga sattus Pluuto Veriora poes kokku. Aivaril oli käes 2 kaheliitrist kõige odavamat õlu.
-Sa pole mind näinud.
Ja igaüks läks oma teed.

Oma poja nad võtsid koolist ära, sest tööd nagunii pole, mis ta seal koolis siis käib.

Õnnesoovid

2011-03-09T12:11:00.001+02:00

-"Sa polegi mulle veel head naistepäeva soovinud."
-"Ei ole jah."

Pikk vaikus

-"Noh?"
-"No head naistepäeva siis..."

Ilvesed saunas, kitsed peldikus, mis tuleb järgmiseks?

2011-02-26T12:59:00.009+02:00

'
-Kas seal peldiku taga küüritab känguru?
-Oh ei, õnneks vaid kits, maailmas siiski on kõik veel korras.
'
-Kas teil kitsede söögikoht juba on tehtud?
-Jah, me ei viitsinud metsa veerde teha, tegime otse peldiku taha.
''
Loomadel on rasked ajad, täna päikeseloojangul avastasime rõõmuga, et meie kompostihunniku kallal askeldab keegi, rahulikult otsib omale head ja paremat. Kes ei riski, see šampust ei joo. Sellistel hetkedel mõtlen ikka, et peaks omale parema fotokaamera hankima. See vana digi-seebikarp peab aga visalt vastu (kuigi ta on juba nt vaatetornistki alla kukkunud jms). Korra enne juhtus juba lugu, kuidas tulime hommikul väljasõidult tagasi ja 6 kitse näsis meie õue peal metsviinapuud. Käid korra ära, juba on loodus üle võtnud. Paar kohalikku rebast on siin ka, keda pea iga päev aknast näeb. Imestame, et kuidas me kanad kül suvel siin ellu jäid. Äkki kehtib reegel, et rebane pesa lähedalt ei murra?
Paar nädalat tagasi avastasime jälgede järgi, et meie sauna on öösel käinud uudistamas kaks ilvest, tulid teiselt poolt raudteed, vaatasid ka meid ümbritsevaid talukohti, mägralinnakut metsas ning hüppasid teisele poole raudteed tagasi. Ju need Meeninkunno metsade ilvesed olid, kes oma tuuri käisid tegemas. Oleks meil näiteks koer, ei saaks selliseid asju juhtuda.

Kas targad metssead?

2011-02-10T16:23:00.003+02:00

Avastasime meie lähedalt oja äärest metsast pesa. Ümberringi olid ainult metssigade tuhnimisjäljed, ühtegi inimjälge polnud. Pesa ise oli värskelt tehtud (pildil juba lumekirme peal). See on kummaline sellepärast, et kuidagi uskumatu tundub, kuidas sead murravad alumisi kuuseoksi ja meisterdavad endale nendest nii korrapärase pesa, mis on veel piklik (täpselt nagu oleks seal mõni matkaja maganud). Peab konsulteerima asjatundjamate inimestega.

Naabrid

2011-02-05T15:02:00.003+02:00

Üks päev jalutas mööda teed vanem daam ja tegi kepikõndi. Nähes, et me õue peal olime, astus ligi. Tuli välja, et tegemist on meie naabriga üle raudtee, äärmiselt tore naisterahvas Sonja. Rääkisime muuhulgas jälle ka tühjalt seisvast venelaste majast. Segased lood. Varem arvasime, et seal käis suvitamas abielupaar, kuid Sonja jutu järgi sain ma aru, et tegemist oli hopis õe ja vennaga. Ehk siis kubagi suvitasid siin Moskvast pärit õde ja vend (või siiski abielupaar?). Vend Vasja oli napsumees ja õele see ei meeldinud, seega ühel hetkel ta ei lasknud venda enam majja sisse. Kuna Vasja oli ka kuldsete kätega mees, siis ta võttis kätte ja ehitas endale vanast majast 4m kaugusele uue samasuguse maja. Nüüd ongi õue peal 2 maja kõrvuti. Need majad aga seisavad juba umb 20 aastat tühjana, pole seal keegi käinud. Vanad olevat juba siit ilmast lahkunud ja nende lapsi ei tõmba siia. Ilmselt on tegu ka jagatud pärandusega, seega ei tunne keegi isiklikku kohustust seda elamist hooldama tulla. Soja teadis öelda, et Vasjal oli 4 last, 2 neist hetkel Tallinnas, kolmas Põlvas ja neljas Räpinas koolikoristaja. Moskva osapoolte mingisugused vanad kontaktid saime vallast maakorraldaja käest. Telefoninumber ei toiminud, Pluuto kirjutas siis venekeelse kirja Leningradi prospektile Lobatšov'ide nimele (vähe-tõenäoline, et seal keegi enam nende sugulastest elab, kuid proovida ju võib). Kõige selle eesmärk on kuidagi selle maja loole jälile saada, sest kole on vaadata, kuidas ilus talu (akende ümber puitpits ja puha) laguneb, midagi võiks sellest ju saada. Hea, et seda veel rüüstatud ei ole, külainimesed natuke hoolitsevad selle eest. Viina Heli töötab naabrivalvena, helistades politseisse kui ta maja poole mistahes jälgi minemas näeb (õnneks helistab ta oma paanikas ikka enne meile ka ja mitu korda on Pluuto pidanud ütlema, et rahu, need on tema suusajäljed). Eelmine aasta mingid noored kutid olid akna kuskilt lahti saanud ja sees uudistamas käinud. Pärast tuli neil politseile aru anda, kuna nad aga midagi kaasa võtnud ei olnud, siis said nad vist hoiatuse. Aia eest hoolitsetakse ka - Pluuto lõikas eelmine kevad õunapuid välja ning teine naaber peab sealsetes tarudes oma mesilasi. Ka külavanem käib mõnikord suitsuahju kasutamas. Kummaline koht see venelaste maja.

Esimene postkaart

2011-01-24T16:15:00.002+02:00

Juhhei, rõõm oli suur kui avastasin meie postkastist täna hommiku lisaks lehele ka postkaardi! Oi mulle meeldib kirju ja postkaarte saada. Kahjuks olen neid viimasel ajal ise väga vähe saatnud (tavaliselt saadangi siis, kui ka ise välismaal olen, Läti ei lähe arvesse). Soojad vaalatervitused siis Austraaliast - tervisi sullegi Nuum! Muidu kulgeb meil siin tavapäraselt, vähese une ja rohke lumega. Ka kitsedel hakkab vist häda kätte tulema - ronivad vägisi otse õue peale. Aeg-ajalt käib ka saunalisi/katsikulisi. Tulge aga tulge, endal on meil liikumine veel veidi raskendatud (aga mitte võimatu).

Maagilised numbrid

2011-01-16T13:04:00.003+02:00

Mõned on juba maininud, et väikemees ajastas oma sünni eriti hästi - lisaks kuupäeva numbritele 1.1.11 ka kellaaeg 4:56. Ema ütles veel, et ta ärkas tol ööl 4-5 paiku kõhuvalu peale üles. Nojah, mis seal ikka, juhtub, mõtlesin mina. Kuid eile jahmatas mind üks avastus, mida ma polnudki enne märganud. Nimelt on meil seina peal vana kell (Pluuto vanaisa pärandus), mis on juba 4 aastat sama aega näidanud (jäi kunagi seisma, keegi pole teda enam käima pannud). Ma polnud kunagi suuremat tähelepanu pööranud sellele, mis aega see kell siis näitab. Eile nägin - seierid on peatunud täpselt ajal 4:56. Hakka või ebausklikuks!

Puudest

2011-01-14T11:26:00.002+02:00

Hall, hall, sula, hall, hall, tuisk, hall, hall jne
On tõsi, et maal märkad rohkem, mis ilm väljas on. Iga päev, mil päike veidigi paistab, on rõõmupäev. Kuigi päevad mööduvad viimasel ajal märkamatult, on päikeseigatsus suur. Tuuliste ilmadega on meil toas külmem kui muidu. Kuskilt päris sisse ei puhu, kuid maha jahtub kiiremini. Ka küttepuud on peaaegu otsas, Pluuto on juba uurinud, kust saaks. Naabri-venelaste aias on üks kuur lume raskuse all kokku kukkunud. Peab külarahvaga nõu pidama, äkki saab ära lõigata. Ja külavanem müüb päris küttepuud ka. Toas võiks ikka soe olla!

Kirjutage, joonistage!

2011-01-07T22:39:00.003+02:00

Meil on nüüd postkast, kalameeste talipüügikastist tehtud. Saab kirju saata :)

Paula Solvak ja Marko Puksing
Varsasaarõ talu
Kullamäe küla
Veriora vald
64210 Põlvamaa
Eesti

Loodusvaatlused

2010-12-28T23:08:00.002+02:00

Täna hommikul, kui piima järgi läksin (iga teisipäeva hommikul käime ühest talust piima toomas, 4km kaugusel), nägin üle pika aja midagi uskumatut - taevas oli silmapiiril roosatriibuline ning päike hakkas tõusma. Kas tõesti - päike! Oleme siin olnud juba üle nädala ja see on esimene kord, kus päikest näeb! Ei tule meeldegi, millal ma viimati päikesetõusu vaatasin. Ka linnud olid selle tähistamiseks aktiivseks muutunud - isegi meie pekitüki peal käis üks Great tit. Tegin teed ja vaatasin, kuida äsja tõusnud päike varsti halli pilvemassi kadus. Nii paljukest seda siis oligi. Pluuto jäi sellest kõigest ilma, sest ta otsustas halle ilmu boikoteerida päevi lihtsalt maha magades. Muide, meie naabrimajade juures tegutseb aktiivselt üks rebane - mitu korda oleme teda silmanud. Õue peal on jälgi ka - nii kasside kui jäneste omi.

Pumbalugu

2010-12-25T14:45:00.003+02:00

Siiski, siiski, külmad olid hiilinud ka meie tehnika kallale. Ilmselt ei olnud me õigesti vett pumbast välja lasknud, nii et üks detail oli lõhki külmunud. Paar päeva tõime ämbritega vett. Enamik inimesi oleks läinud lihtsamat teed ja lihtsalt uue pumba ostnud. Ka meie oleksime peaaegu seda sama teinud, kuid asi viis hoopis teist teed. Sõitsime siis oma pumbaga Põlvasse, küsisime nõu erinevatest poodidest. Oli selge, et Pärnusse parandusse saata pole seda mõtet. Pumpade juppe eraldi ka ei müüda, lisaks on nad kõik veel eri marki ka. Lõpuks pidasime nõu Froliga ning ei möödunud kaua, kui mehed juba pumba olid lahti lammutanud. Siis tehti paar kõnet tuttavatele ja torumeestele ning tuli välja, et vanu pumpi on saada igal pool, tuleb ainult otsida. Keerulisemaks tegi asja see, et eri markide jupid on kõik erinevad ja ei pruugi kokku sobida. Üks vana pump toodi Mellistest ja teine Vana-Koiolast. Viimases talus oli neid katkiseid pumpi lausa 3 tükki. Oleks veel saanud sõita kahte kohta, kuid siiski kolmest katkisest pumbast tehti lõpuks kokku üks töötav. Terve päeva võttis see aktsioon küll aega, kuid aega meil oli. Nüüd ongi meil pump, mis lisaks oma loole on ka tükk maad vaiksem kui eelmine.
Kogu Eestit hõlmavast lumetuisust saime meiegi eile osa, kuid täna kl 12.30 käis juba sahk ning lükkas tee ilusti lahti. Ei mingeid probleeme. Muidu on aasta pimedaim aeg siin ikka täielik vaikelu. Eile Põlvast tulles nägime tee ääres kahte kitse ja pasknäri, muidu pole ei linde ega loomi. Ootame päikesepaistelist päeva, et äkki eksib mõni linnuke metsast meie riputatud pekitüki kallale. Sellise tuisuga ei tule küll keegi.
Häid pühi :)

Nüüdsest Varsasaarõs

2010-12-19T21:16:00.003+02:00

Täna oli siis see päev, kui võtsime oma viimased kodinad Kitzbergist, pakkisime tubli punase auto tuubil täis ning asusime sõitma Varsasaardõ. Hommikul oli Kitzbergis vaikne, kedagi teist ei olnud (välja arvatud Laura, kes kl 12 ikkagi peolt koju jõudis). Päike piilus udu seest ning sadas kerget lund. Maale jõudsime siiski hämaras, kuid täiskuu paistis ning lumi sillerdas. Teed olid täiesti sõidetavad. Majas sees, nagu ennustatud ikka -4. Nüüd on köögis juba 20 ja muudes tubades 6 (tõusuteel). Varsti on igal pool hea ja soe. Ja juba tulid ka saunalised - Pluuto vend Ralf ja tema sõber sepp Siim (kes sauna kerise kõlblikuks keevitas), samuti Palolill. Tuli praksub pliidi all ja meeleolu on hea :)

Kolimispäev

2010-12-14T13:00:00.003+02:00

Eile, lõpuks, saime asjad nii kaugele, et võtsime suurema kola Kitzbergist ja vedasime selle Tünni-Tambeti kastiautoga Varsasaardõ. Minul oli kange tahtmine juba varem sinna jõuda, võtsin punase auto peale abivägesid (Kaarin ja Vihma-Pets) ning asusime juba päeval teele. Kahjuks on praegu Eestis päevad nii pikad, et kui just kl 9 hommikul minekut ei alusta, jõuad ikka pimedas kohale. Nii ka meiega. Napilt küll, aga kl 4:20 oli juba täitsa pime. Lükkasime siis õue peal veidi radasid lumevallide sisse, mis olid märksa väiksemad kui Põhjaosariikides. Samuti olid külateed paremas korras kui Tartu tänavad (Tallinna omadest rääkimata). Isegi meie värava juurde oli autoboks lükatud. Kaks nädalat tagasi sai viimati käidud ja köetud maja +14 peale. Nüüd oli toas -4. Panime ahju ja pliidi kütte. Kui köögi ukse ette tekk panna, siis saab seal juba paari tunniga oma 10 kraadi soojemaks. Ülejäänud maja võtab soojenemiseks ikka paar päeva aega. Pliidi peal oli vesi pottides kinni külmunud ja kraanikausis polnud äravoolu, sest haisulukus oli mingi asi külmunud (selle lahendasime kuuma veega leotamisega). Kraan ise oli samuti külmunud, ei liikunud kuskile poole. Eks kui me pühapäeval nüüd sinna päriseks lähme, siis tuleb meil ilmselt samade asjalugudega silmitsi seista.
Õhtul saabusid ka Pluuto ja Tambet pojaga Siim. Viskasime vana diivani ja voodi kuuri (mis olid künklikud nagu Haanja maastik) ning tõime teised asemele. Igasuguseid kaste ja kotte sai ka imelikult palju. Terve suurem tuba on neid täis. Võtab ikka hea tükk aega, enne kui me neid sortima saame hakata.
Tartus olime tagasi kl 11 õhtul. Pühapäeval uuesti, kui mitte varemgi :) Pilt eelmisest talvest.

Ennustusvõistlus!

2010-11-26T20:11:00.020+02:00

Otsustasime, et võit läheb jagamisele Nuumi ja Tiina vahel. Auhind on veel väljaselgitamisel :)
Jackpot oleks olnud: 1.jaan 04:56 P

Tehke pakkumisi, tehke pakkumisi!
Tähtaeg 25.dets

- Krissu 24.dets 21:05 P
- Liisa 19.dets 17:00 T
- Liivi 27.dets 03:00 P
- Juss 28.dets 23:33 T
- Allan 25.dets P
- Rauno 18.dets 17:00 P
- Kairi 22.dets 13:00 P
- Tuul 25.dets 13:42 T
- Aili 30.dets 09:00 P 4,3 kg
- Helga 20.dets 20:03 P
- Laura 23.dets 00:07 T
- Kadi 19.dets 07:00 P
- Pluuto 28.dets 08:30 P 51cm 3,8 kg
+ Tiina 1.jaan 02:00 T
+ Nuum 1.jaan 00:00 P
- Pilvik 23.dets 23:50 P 51 cm 3,0 kg
- Ema 16.dets 01:30
- Pae 27.dets
- Köller 03.jaan
- Kont 02.jaan 7:45 T 3,6 kg
- Jauram 24.dets 16:21 P 3,682 kg
- Iris 29.dets T
- Nele 15.dets T
- Kristiina 30.dets T

Kõikide pakkumiste keskmine: 25.dets 11:30
Tüdrukute kasuks 9 pakkumist, poiste kasuks 12
Pakkumisi kokku 24

Kitzbergi aeg

2010-11-17T13:53:00.012+02:00

Nüüd on jäänud veel umbes viimane kuu siin elada, aeg veidi asju kokku võtta. Väiksed meenutused:

Sauna avamine

2010-11-15T15:59:00.002+02:00

13.novembril, täpselt 4 kuud pärast seda, kui sai alustatud seinade ehitamist, sai saun osade talgulisetega saun sisse õnnistatud. Nüüd on ta siis "avatud" ja ootab sõpru ja tuttavaid ennast kasima. Tuleb ainult ette teatada, sest meid ei pruugi hetkel veel kogu aeg seal olla.
Kõikide sisseõnnistajate poolt sai saun väga hea järelekaja, samuti meie enda poolt. Peab tõdema, et iga korraga läheb paremaks!

Täna sündis Tartus 15.novembri soojarekord (11,4 kraadi), november ikka näitab ennast ootamatutest külgedest.

Sari

2010-11-10T21:00:00.001+02:00

Avastasin, et "Elu pärast" seriaali osad pannakse üles ka ETV arhiivi kodulehele, kus neid saab järgi vaadata:

http://etv.err.ee/arhiiv.php

Kuidas me oktoobri tapsime

2010-11-01T19:01:00.003+02:00

Laupäeval seisis meil ees probleem - vaja sauna minna, aga kuhu? Ühtegi head varianti ei tundunud olevat. Tekkis uitmõte - aga kütaks siis oma sauna! Alguses tundus see jabur, kuid mida rohkem selle peale mõtlesime, seda kindlamaks plaan muutus. Küll juhtus see pühapäeva, mitte laupäeva õhtul, sest alles pühapäeva lõunal lõpetas Pluuto korstna tegemise ning pimedas ladusime kerisele kivid, kerise ja seina vahele tellised ning pühkisime põranda saepurust puhtaks. Kuigi uksi polnud ees, eesruumi nurgas vedelesid ehitusasjad, korstna ümbert oli lagi puudu ning lavalauad polnud kinnitatud, tegime tule alla. Korstna ümber sai kähku pandud ajutised lauad ja present ning ukseaugu ette koormakate. Pärast kahte tundi küdemist oli leiliruumis sooja küll ja veel. Niisiis tüübid, kes lubasid oktoobrikuuks sauna ehitada, võtsidki oktoobri viimasel kolmel tunnil oma saunas ESIMESED LEILID. Peaks mainima, et nii mõnusat saunaelamust pole mul ammu ette tulnud - hea niiske leil, õdus küünlavalgus ning puude praksumise heli kerise all. Kui proovisaun juba nii hea oli, siis ei jõua ära oodata, millal saab asjad päriselt valmis ja julgeb kamraadegi sauna kutsuda!
*Muid uudiseid:
Esimesel novembril kündis külavanem meil võssakasvanud maalapi üles ning ümbritsevad põllud ka.
Vahepealsete vihmadega oli õu kraavikaevamistest nii porine, et pidime ehitama peldikuni laudtee. Ka külavahetee oli päris õudne oma aukudega. Paar päeva kuiva aga parandas asja märgatavalt.
Meie koridor sai omale ajutiselt uue ilme.

Kas tõesti?

2010-10-26T18:18:00.002+03:00

Kas tõesti tuleb meil kraanist vett? Ja ära voolab ka? Ja õue peal ei olegi enam kraave? Ja ei peagi enam ämbreid sisse-välja viima?
Jaa, tõepoolest!
Nüüd on siis nii, et solgiämber ja vana valge kraanikauss on rehe alla viidud ning meil on kraan, kust tuleb vett. Tulge ja vaadake ise seda imet, kui ei usu :)
Suure töö ja nuputamise tegid ära Pluuto ja Frol. Nüüd siis saab vast jälle sauna kallale asuda...

Kanadele talvekorter

2010-10-15T21:15:00.004+03:00

Mõtlesime me siis siin juba tükk aega, mis kanadega talvel teha. Siiani olid nad olnud enam-vähem välitingimustes, kuid kuna ööd lähevad aina külmemaks, siis tuli midagi välja mõelda. Hakkasime siis otsima, ega kellegil pole sugulasi-tuttavaid kuskil maal, kes saaks 5 kana talveks enda juurde võtta. Uurisime-puurisime, kuid sobivaid variante ei tundnud olevat. Siis aga meie tubli veterinaar Aili kuulutas seda kõike Facebookis ja hoplaa - internet on kõikvõimas - tuli välja, et on üks vanaema Obinitsas, kes võtaks hea meelega enda juurde kanu. Facebookis oli siiski tema lapselaps, mitte vanaema ise (kuigi tänapäeval pole isegi see võimatu). Lähemal uurimisel selgus, et sellel vanaemal on kokku umbes 60 kana (keegi täpselt ei tea kui palju, aga ükskord üritati neid üle lugeda ja hinnati, et õue peal jooksis ringi umbes 60 kana) ja veel muid loomi. Kuid millal ja kuidas me need kanad siis sinna viime? Variante oli mitmeid, kuid kuna lörtsi juba sadas, siis õige kiirem ja hõlpsam oli seda teha nüüd kohe sel nädalavahetusel, sest Looduskaitseringil on teatavasti bussireis Setumaale. Nii siis oligi, et täna pärastlõunal pakiti 5 kana kasti, võeti see kast bussi peale kaasa ning sõideti Obinitsa poole 40 inimesega 5 kana viima. Siis siirduti edasi juba teiste vaatamisväärsuste poole. Jäi veel küsimus, kuidas me oma kanad kevadel ära tunneme? Omapäraste värvimustrite järgi äkki? Aga vanaema lohutas, et vahet pole, ta võ meile ka mõned teised kanad anda, või hoopis tibudega kanad. Nii et meie kanad on nüüd talveks omale vägeva elamise saanud :)

Uus lugu

2010-10-14T22:41:00.002+03:00

http://www.youtube.com/watch?v=n9UwiNlILUg

Suur abi toredatest inimestest :)

2010-10-11T12:24:00.007+03:00

Jauram kruvis sauna lagesid ja põrandaid, oli kaevurite ülevaataja
Vihma Pets tegi filmikunsti, viskas ka paar labidatäit mulda
Liisa aitas kerisekive otsida, toitu valmistada ja nõusid pesta
Ave ja Ly korjasid kerisekive, aitasid toidutegemisel, ladusid puid riita ning otsisid Aulile nahkjaid vahtralehti. Ave toppis ühes nurgas palkide vahele takku.
Tuul oli võimas kraavikaevaja
Indrek mõtles välja lavakonstruktsiooni ja ehitas selle ka valmis
Kont oli mõtlik kraavikaevaja ja kruvitooja
Kairi ja Hendrik ei pannud labidaid hetkekski käest
Auli isoleeris sauna lage pealtpoolt vahtralehtede ja saviga
Krissu, võimas eesti naine, kruvitas sauna lagesid ja põrandaid ning ehitas tuuletõket
Kats riisus õu lehtedest puhtaks, aitas toidutegemisel, Mõtlep ja Kats tõid broileri
Mõtlep ehitas külgseinale varjualuse
Helga aitas tublisti Aulit savi-vahtralehtede kunstiga
Juss oli ühe prilliklaasiga kaevur
Kaur põletas ära suured oksahunnikud, mis sauna taha olid kogunenud, aitas kraavi lõpuni kaevata
Frol paigaldas uue õuelambi, aitas kraavi kaevata
Ralf tõi kerise, torusid, kruve ja muud materjali, parandas ahju ära
Palolill, Mari ja nais-Laura hüppasid läbi ja tõid õunamahla
Varsasaarõ, Pluuto, Paula ja see pisike on hiiglama tänulikud :)
Järgmine kord saab vast juba sauna leili võtma tulla! See võib juhtuda kuskil novembris...

Mis juhtub kui Varsasaardõ lasta lahti 13 last?

2010-09-27T20:00:00.006+03:00

Just, 13 sellist last, kes pole kunagi tundnud terminit "võõrastamine" või "häbelikkus". Nimelt käisid meil pühapäeval külas Kaivode suguvõsa koos veel mõnede tuttavatega. Kui lapsed autode pealt maha said, ei hoidnud nad end tagasi, vaid varsti olid suuremad neist roninud sauna laetalade külge ja rippusid sealt alla, osavamad olid jõudnud pista käe savipotti ja vaheseina ehitusele kaasa aidata, mõni oli juba pooliku korstna otsas, kõige väiksemad õnneks istusid veel emade süles. Külakostiks toodud mõned limonaadid ja kommid kadusid laualt ülikiirelt. Jäi üle ainult pealt vaadata ja nuputada, et millal neil igav hakkab. Aga ei - "igav" oli üks neist terminitest, mida nad loomulikult samuti kuulnud ei olnud. Varsti olid nad sauna kõrval liivaaugus ja otsustasid sellest onni ehitada (liivaauk toimis ideaalselt nagu lastelõks, just kuulsin ühte muistendit, kus vanasti pandi lapsed huntide eest kaitsmiseks põhuga vooderdatud auku ja anti neile käbisid mängimiseks, et ise saaks tööd teha). Ülejäänud roovijupid ja vana uks laotati katuseks ja vooderdati saviga augu põhjast, põrandale pandi samuti vedelenud lauajupid. Varsti oli onn valmis, aga lastel oli veel hiilgavam idee - onni peab ka lõkke tegema! Ei hoolitud sellest, et suured seletasid neile, et augus lõke ei põle, sest ta ei saa õhku juurde. Tuhkagi, täiskasvanud eksisid. Onnis oli tõmme väga hea ja lõke põles mühinal. Poisid viskasid juba särkegi seljast. Ainus, mis puudu jäi olid vorstid, mida grillida. Ei teagi, mis järgmiseks oleks tulnud, aga päike oli loojumas ja külalistel oli aeg lahkuda. Onn jäi esialgu paika nii, nagu ta ehitati...

Jälle talgud!

2010-09-22T15:46:00.002+03:00

Nüüd siis mõeldud eelkõige nendele, kes suvel meieni ei jõudnud.

Aeg: 9.-10.okt

Mis tehakse: põhieesmärk seekord on kraavi kaevamine (kaevust majani ja majast väljavoolu jaoks, et vee saaks sisse panna), kuid alati leiab ka muud tegevust (võib ka ise midagi välja pakkuda!), täies hiiguses sauna ilmselt veel ei saa, kuid võib-olla väikese nuputamisega saab leili kuidagi kätte. Pakume muidugi süüa ja koduõlut :) Labidaid ka, niipalju kui meil on (et külm ei hakkaks...)

Kohale saab, nagu ikka, häälega, rongiga vms. Kaasa võta magamiskott.

Nägudeni!

Sügiseks katuse alla

2010-09-15T20:16:00.004+03:00

Vahtrad on juba oranžid ja kased kirjud, Meeninkunnos kogunesid haned, inimesed saavad nohusid-köhasid ning metsad on täis seeni (muide, tegin katse - kuivatasin puravikke, olin vaid kuulnud, et nii tehakse ja talvel on hea supi sisse pista, tundub, et kuivasid ära küll). Ja selle kõige juures - hõissaa, sest meie saunakesel on nüüd katus peal! Enam ei pea ta kartma sügisvihmasid. Varsti saab ta ka korstna Pluuto venna osava käe läbi. Kuna mina olen nüüd suurema osa ajast Tartus, siis on Pluutol seltsiks kaks kanakest, kes pidevalt samuti sauna juures askeldavad ja liivavanne võtavad ning vahepeal läbipõikavad naabrimehed, üks kurdab oma rasket elu ("Mulle antakse ainult kooki!") ja teine rõõmustab meid purgi kohaliku meega. Vat sellised sügisesed rõõmud :)

Kell kolm päeval

2010-09-08T15:10:00.003+03:00

Juba pikka aega seisab üks vanemat sorti meesterahvas Kitzbergi tagaõue puuriida taga. Vudi on juba loobunud tema peale haukumast, kanadki ei tee tast välja. Mees ootab sobivat hetke, et siis vaikselt aeda tulla ja sealt üks jalgratas pihku haarata. Samal ajal astub esiuksest välja Tuul, et üks suits teha.

Tuul: "Tere! Millega te tegelete?"

Mees rahulikult: "Rattavargusega."

Tuul siis soovitas tal endale parem tegevus leida ja ajas ta minema. Rattad jäid kõik alles, kuid tuleks vast neid õue peal lukustada küll...

Tervislikkusest

2010-08-28T10:12:00.002+03:00

Tulin nädala teiseks pooleks korra Tallinna, seltskondlikule- ja kultuurireisile. Need eesmärgid said ja saavad täidetud. Üks probleem aga vaevab mind - õhk. Tulles otse maalt, on kontrast eriti suur. Öösiti tunnen, kuidas kurk kuivab, sest õhk on ümbritsevast kipsplaadist kuiv. Teed akna lahti, aga väga ei aita - ei tule sealt piisavalt seda "värsket" õhku. Vähkrled pool ööd ja hommikul tõused selle peale üles, et süda on tuppa tungivatest remondimürkidest paha.

Nagu mõni küsib meie maale kolimise kohta: KUIDAS te siin küll elate?

Teateid saunast

2010-08-25T22:19:00.002+03:00

Hoihoi, meie saunakesel on seinad püsti, seisab nagu katuseta kindlus praegu aianurgas. Kui ilmad lubavad, saab varsti ka katusekontstruktsiooni peale. Ära sai valatud korstnajala alus, selle peale lubas Pluuto vend kipet-käpet korstna laduda. Sauna sisemise ukse saime lahketelt Tartu sõpradelt, kes ühest ehitusprügi hunnikust mööda minnes märkasid täiesti korralikku saunaust (isegi klaasidega, mis olid terved) ning ei raatsinud seda kaasa võtmata jätta. Ilmselt on keegi selle lihtsalt uuema ja veel uhkema vastu vahetanud. Kerise tõime lodjakoja kõrvalt (kuna vanast lodjakojast saab varsti uus ja uhke, siis jagati seal kraami tahtjatele), see aga ilmselt on liiga väike, nii et tuleb midagi välja mõelda.

Kanad elavad suurepäraselt - võtavad mullavanne, jooksevad võidu ja lendavad (või rohkem siruavad õhus tiibu).

Köök sai omale uue näo - vanad kobakad riiulid lammutasin ära ja tegime uued asemele. Kohe palju avaram ja valgem on.

Tormine pühapäev

2010-08-16T11:21:00.003+03:00

Juba kaks päeva on meil umbes nelja paiku möllanud äikesetorm, skeem on sama - näed kaugelt lähenemas tumedaid pilvi, siis tuleb tugev tuul ja pärast seda hoovihm ilma tuuleta. Tükk tegu oli, et saunaseintele katted peale saada selle tuulega. Äike keerutas ümber meie öö otsa, kaugelt oli näha välgusähvatusi, nagu oleks kuskil metsa taga terve öö disko käinud. Vaata nagu telekat.

Nagu pühapäevale kohane, tule ka külalisi. Ühed tulid heeringa, hapukoore ja kitlitega. Ainus, mida neil ei olnud, oli aluspesu. Võtsid viina ja tõstsid kirstu ja kappi. Meil on erinevatest üritustest umbes 4 erinevat sorti viina järgi (kõik on kellegi toodud). Hea, kui vahepeal keegi käib, kes neid tarbib ka. Leidsid kana munemiskoha üles.
Teised külalised tulid veidi traditsioonilisemalt - koogiga.

Õhtul käis äike läbi ka ilmselt kuskilt alajaamast - poolelt majalt võttis elektri ära. Koridoris ja suures toas on veel olemas. Igatahes on selliste tormidega parem istuda kodus ilma elektrita, kui Tallinn-Tartu rongis, mis 2,5h asemel sõitis 6h (peatusega Jõgeval vähemalt 2h).

Talgud

2010-08-09T12:33:00.009+03:00

30.juuli - 01.august toimusid Varsasaarõs savisauna ehitamise talgud. Savi, liiv ja vesi oli saada sealtsamast maa seest, põhk ja ehituspuud olid toodud veidi kaugemalt. Töö oli jõukohane igaühele, nii noortele kui vanadele. Naistele eriti meeldis jalgadega külma savi sõtkuda ning pärast seda seina puude vahele pätsida. Mehed tegid muuhulgas ära ka sellised vajalikud tööd, nagu ukseava ja akende paigaldus. Kui talgulisi poleks olnud, poleks me ise neid küll osanud panna (või oleks selleks lihtsalt väga kaua aega läinud). Mõni talguline oli ehitusega isegi enne kokku puutunud (oh seda imet küll!). Üldiselt töö ei olnud väga väsitav, seltskond oli hea, söök ja koduõlu mekkis veel kõige paremini. Isegi kaameramehed olid kuskilt kohale tulnud. Neljapäevast teisipäevani käis läbi üle 20 inimese (ja suured tänud neile, kes leidsid aega tulla, tõesti tore oli!). Seinad on nüüd peaaegu püsti ja tuleb hakata nuputama, kuidas katus peale panna (ka selle juures on vaja kõvasti nõu küsida). Mulle küll tundub, et nii saab sauna ehitada :)
P.S. Kitzbergi 2 kana, kes meil maal kaasas olid, said talgute käigus endale ka nimed - hallikas on Leidi ja must on Gaga. Mõlemad munesid sirelipõõsa alla iga päev ühe muna. Leidi oskas ise õhtuti keldripäälsele magama minna, Gagat pidi tükk aega süles sinna viima, kuni ta lõpuks selle ikkagi ka ära õppis.

Varsasaarõ

2010-07-07T17:48:00.002+03:00

Kes on käinud, kes on näinud. Varsasaarõ talul Veriora lähedal läheb juunikuises palavuses hästi. Kuigi peab tunnistama, et kui inimesi pidevalt sees ei ela, võtab loodus ikka asja üle. Maja taga on peakõrgune hein, palkseina ja välisvoodri vahele on pesa teinud nahkhiired. Nende piiksumist, krabistamist ja kusehaisu on tunda nii sees kui väljas. Looduskaitsealused loomad iseenesest, aga kuidagi valesse kohta on roninud...

Aias on juba mitu sipelgapesa ja tundub, et nad on roninud peenardessegi. Peldikumaja on džunglisse kasvanud, selle kõrval lõhnab jasmiin.
Kogu elu tundub olevat võitlus sellega, et loodus peale ei tungiks.
Seekordsel käigul niitsime ja pesime palke. Siseruumid läksid kohe avaramaks ja hubasemaks kui see mustusekiht, mis seintel oli maha koorida.

Kevadel külvatutest olid kõige tublimad redised, mõni neist oli kasvanud lausa hiiglaslikuks. Naistepuna võis korjata õue pealt.

Varsti hakkavad pihta savisauna ehitustööd, eks näis, kuis kerkima hakkab!

Mahetalu keset linna

2010-05-18T13:29:00.003+03:00

Juba poole kevade pealt olid Kitzbergi aknalauad täis karpe, kuhu oli külvatud eri taimi. Nüüd kasvavad need edasi aias, kuhu on tehtud suured peenrad. Lisaks saime korda ka kasvuhoone, kus nüüd sirguvad uhked tomatid. Kõik see on suuremalt jaolt meie maja poiste kätetöö. Lisaks sellele on meil aias veel midagi, mida mina nimetan meeste järjekordseks hulluseks. Nimelt on meil kuurinurgas kanaaedik koos 6 värvilise kanaga, kes pidid juunis munema hakkama. Algul oli plaan osta kanad 5 krooniga kanalatest, mis müüvad juba aasta aega munenud ja enam-mitte-nii-produktiivseid kanu. Pärast kahe kanala külastamist selgus, et need kanad on juba otsas. Andes endale aru, et ilmselt need kanad ei kõlbaks muuks kui kohe supiks tegemiseks (on nad ju elanud ainult suurarmi elu puuris, toitunud jõusöödast, ei oska ei nokkida ega astuda ning näevad rääbakad välja), otsustati muretseda korralikud kanad. Vudi oli kanade saabumisel muidugi ekstaasis. Murdmisinstinktid olid nii suured, et panid koera lausa värisema. Nii väga oleks ta tahtnud mõne kana enda hambusse saada. Siis tehtigi aedik võimalikult vudikindlaks - võrk peale ja maa sisse kive ja laudu, et ta alt läbi ei kaevaks. Paar päeva Vudi harjus, nüüd ajab juba aediku lähedalt vareseidki minema.

Talv 2010 pildis

2010-04-21T21:29:00.007+03:00

Mälumäng

2010-03-16T17:22:00.001+02:00

--edasan toreda juhtumise--

Algas kõik sellest, et tulin mõneks päevaks Misso.
Sattusin ka poe manu ja kas sa näe, seal suur silt
väljas, mis kutsus 14.märtsil mälumängule. Kultuurimajja. Algus kell
kolm. Mäng kolmestele võistkondadele. Kirjas oli, et võta sõbergi kaasa!

Noh läksin mina kümme enne kolme kohale. Polnud peale mängujuhi veel
kedagi. Aga see-eest oli suure spordihalli keskele paigutatud kolm lauda,
igaühe ümber kolm tooli.
Ma küsisin viisakalt luba mängust osa võtta. Lubati küll. Sain veel
kiita, et näe, uusi mängijaid tuleb ka veel juurde vahel. Mis sest, et
hooaeg saab aprillis läbi.(Iga kuu üks mäng)
Mu jaoks toodi eraldi laud. Vabandasin veel, et ma üksi olengi, ei saanud
võistkonda kokku. Sellest polnud samuti suuremat lugu.
Istusime siis koos keskealisest naisterahvast mängujuhiga. Ja ilmselgelt
ootasime mulle vastaseid.
Sealt nad varsti tulidki. Kõigepealt kooberdas sisse üks vanamees ja
teatas, et oodaku me veel algusega, eit kohe-kohe saabub. Saabuski. Neil
paistis võistkond koos olevat. Arutasid isekeskis, et ei tea, mida täna
ka küsitakse.
Seejärel tuli üks traktoristi moodi mees ja istus ka omaette lauda.
Lõpuks tuli veel üks mees, nägu punane ja nina sinine. Ütles, et tema on
täna pealtvaataja, tal olnud eile üks sünnipäev. Mängujuhi pealekäimisel
istus aga temagi lauda(eraldi lauda loomulikult).
Saabus ka pealtvaataja(seekord ametlik). Nüüd võiski mänguga pihta
hakata, sest kõik olid kohal.
Kõigepealt tutvustati võistkondi:
Laud 1-võistkond "Unimox", see punasinine mees
Laud 2-võistkond "E ja O", eit ja taat(ilmselt Ella ja Osvald)
Laud 3-võistkond "Yx", traktoristi moodi mees
Laud 4-võistkond "Endel"(mul polnud midagi varjata ning seepärast ei
hakanud võistkonna nimes mingeid initsiaale ega võõrtähti kasutama)
Taaskord kiideti mind, et olen tulnud konkurentsi teravdama!

Ja vastased. Ega mälumängureid pelgalt välimuse, väsimusastme või vanuse
pärast veel alahinnata saa(meenutagem hea sõnaga siinkohal Jaan Lompi,
Hillar Palametsa, Margunni või seda paksude prillidega paljasjalgset
tüüpi Tartu mälumängudest).Ei teinud seda viga minagi. Ühesõnaga, olin ka
valmis.

Liigne oleks vist lisada, et suur paberist tabel oli kleebitud
spordihalli seinale. Sisaldas see võistkondade nimesid ja küsimuste
lahtreid, mida oli 25. Punkte märgiti iga küsimuse järel ja seisu öeldi
kah üsna sageli(kuigi see oli niigi näha, vähemalt mulle, aga ma olin ka
poole noorem kui enamus osalejaid).
Mäng kulges üldiselt ladusalt. Iga küsimuse jaoks aega minut. Vastuse
eest sai kaks punkti. Vastata tuli kirjalikult, iga küsimuse järel korjas
mängujuht sedelid kokku ning lippas seisu märkima. Enne muidugi teatas
õige vastuse kah.
Lisada võib veel seda, et kui mõni võistkond oli kimbatuses, eriti
aastaarvude küsimustes, siis lisati lahkelt, et pluss-miinus nii või
naapalju. See aitas.
See sinipunane tegelikult teeskles. Polnud tal häda midagi, kohe rebis
juhtima.
Eit ja taat ei saanud algul minema, aga kuna neil oli ikkagi võistkond,
siis lõpuks platseerusid nemadki kabedale kohale.
Traktorist oli vaikne vennike, aga polnud kah kuu pealt kukkunud. Võitles
kõvasti.
Olgu öeldud, et oli tasavägine vana kooli mälumäng.

Siin mõned küsimused.

-Mis aastal avati Tartu kaarsild?(+-3)
-Mis on gobelään?
-Mis aastal tuli sulgpall olümpiakavva? Olümpia toimus Barcelonas.
-Kes esindab Eestit selle aasta Eurovisioonil?
-Kes Eesti kroonidel olevatest tegelastest suri kõige nooremalt?
-Kui pikk oli olümpial ujutud avamereujumise distants?
-Mida uurib speleoloogia?
-Mitmendat aastapäeva tähistas sel aastal "Täheke"?
-Mis riik on maailma suurim kiivitootja(mitte lind)?
-Mitmes hooaeg läheb "Vanemuise" teatril?
-Mis lill oli vanas Roomas vaikimise sümbol?
-Kuna ilmus Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsed jutud" esmatrükk?
-Mis on selle aasta metsapealinn Eestis?
-Esimest korda toodeti aastal 1879 Viljandis. Sisse käib vesi, piiritus,
suhkur ja köömneekstrakt. Seistes läheb kangemaks. Toodetakse siiamaani.
Millega tegu?
-Mille tootmiseks on ainsana Eestis litsents Kadarbiku talul?
-Mis päev on 14.märts?
-Millal on rahvusvaheline teatripäev? Kuu ja päev.
-Kui pikk on bobirada?
-Mis riigiga on Leedul kõige lühem riigipiir?
-Mis on riigilippudel enim kasutatud sümbol?
-Mitmendat korda toimub selleaastane Võrumaa vokaalansamblite konkurss?
Toimub Missos sel aastal.
-Mis muuseum avati Tallinnas 9.märtsil?
-Kui vana peab olema, et vandekohtunikuks kandideerida?

Kaks küsimust ei tule meelde.

Ja tulemused:

1. Sinipunane mees 26 punkti
2. Endel 23
3-4. Eit/taat ja traktorist 21

Viimaseks ei jäänud keegi. Igati õiglane mu meelest.
Lõpetuseks surusid kõik kõigil kätt. Ainult taat läks kätt surumata ja
omaette porisedes uksest välja. Väljas tuiskas.

Viktoriiniküsimus

2010-01-07T18:40:00.007+02:00

Millega tegeleb päkapikk lillas hommikumantlis ja kalamehekummikutes ilusal talvehommikul?

Sajab lagesid

2009-12-23T11:00:00.003+02:00

Ehk kommuunielu plussid ja miinused.

Plussid: hea odav, samas elutingimused on enam-vähem, alati leidub keegi, kes viitsib katelt kütta või on parajasti süüa teinud, köök hoitakse puhas, kellelgi on ikka külalised.

Miinused: enda järel koristamisega saavad kõik hakkama, kuid suurte rikkiläinud asjadega pigem harjutakse, kui võetakse midagi ette, et neid parandada (nt katkiläinud lukk, rikkis wc loputuskast, sein, millest läbi hüpati, uks-sein, millest kostavad kõik helid läbi). Viimased tulenevad suuresti mitte inimestest, vaid maja iseärasustest. Ei saa just öelda, et ma isegi oleks aktiivne lahendusteotsija.
Kuna poiste-tüdrukute suhe on 5:3, siis tihti leian end istumas köögis 4 mehega (mis kisub üksluiseks).

Kui asjad üle käte lähevad, kipun põgenema. Esmaspäeval andis selleks tugeva tõuke suur tükk laest, mis otsustas minu ja Pluuto toas alla kukkuda. Terve põrand oli krohviplaadi-sodi täis. Asjaolu, et see tükk kukkus täpselt voodi kõrvalt ning praod laes ulatasid kaugemalegi, pani mõtlema selle üle, et mis siis kui järgmisena kukkub tükk laest alla voodi kohal, kui me seal parajasti magame. Mina põgenesin Tallinna, Pluuto magas järgmine öö toa teises otsas põrandal. Temagi tuleb varsti ära. Eks kui me ükskord jaanuaris sinna tagasi läheme, siis näeb, mis toast järgi on...

*Lisa: Tuuli kolis välja. Kes on järgmine?

Mehed köögis

2009-12-15T22:15:00.002+02:00

HM: "Kurat, käisin Saares ja unustasin kalaussi kaasa võtta. Spetsiaalselt käisin kalal ja panin purki, et oleks hea vaadata."

L: "Aga ütle, kuidas aitab see sul naisi sebida?!"

HM: "Noh, panen neile nina ette ja ütlen, et vaata kui lahe, vingerdab!"

L: "Osta omale parem auto, mees!"

Statistika

2009-12-14T19:21:00.003+02:00

Soolaleivapeolt käis hinnanguliselt läbi 60-70 inimest.

Peo käigus lõhuti ära üks klaas, känguru-magnet, jalatsiriiul ning hüpati läbi 1 seina.

Politsei käis 2-3 korda (täpsed andmed puuduvad).

Viimane külaline lahkus 5:18 hommikul (ei arvesta diivanil magavat Jauramit).

Peoga ei jäänud rahule 0 inimest (v.a naaber).

Hapukapsad on käinud juba 3 nädalat ja kõlbavad süüa.

Pesahülgamismatkal käis kokku 28 inimest.

Laupäeva öösel vastu pühapäeva toimus Apnassaare bändide festival, kus originaalmuusikat jätkus 3,5 tunniks ja kavereid samuti 3,5 tunniks.

Enne jõule tuleb veel teha 2 eksamit.

vvv ehk väike valge volask

2009-12-07T14:28:00.004+02:00

Sai veedetud pikk nädalavahetus maal.

Talveperioodil on Eesti inimesed kombeks oma sõpru ja tuttavaid üle lasta, viimasel hetkel alt hüpata ja pidevalt korrata fraase "ma ei tea...", "eks vaatab...", "ma ei saa, sest pean olema oma koopas ja teesklema õppimist, sest ma pean korra kooki tegema, sest ma ei viitsi, sest mul on see ja see kohustus, sest..." Ehk küll veidi liialdatud, kuid arvates, et olen Tallinnast Tartusse kolides saabunud inimsõbralikumasse keskkonda, tuleb mõnikord siiski tõdeda, et miski pole muutunud.

Siis jäädakse ilma näiteks koduküpsetatud leivast, ahjusvalminud kitsekintsust, detsembrisest heinateost, suitsusaunast ja väiksest valgest nirgist, kes hommikul kaardinaid eest lükates su akna taga hüppab. Ma pole veel looduses talvekarvas nirki näinud. Kuna lund veel ei ole, paistis valge volask päris hästi pruunikal taustal välja(talvel on kärbil sabaots must ja nirgil on saba üleni valge). Umbes nii ta välja nägi:

Elu Kitzbergis

2009-12-02T14:27:00.002+02:00

Nüüd on vist saabunud ametlikult see aeg, kui meie majja tõesti enam inimesi elama ei mahu. Kui muidugi Laura naist majja ei too (selle jaoks käivad kõvad pingutused - tõdemus, et sangpomm ei vii kuhugi, pani meid eile elutoas Laurale reilenderit õpetama. Õhtune tantsuklubi? Jaa. Tuuli oli päris osav Laura õpetamises). Ehk siis elab meid nüüd siin 8 - mina, Pluuto, Laura, Tuuli, Tuul, Vind, Aili, Hülge-Martin. Esimese detsembri puhul käisid päkapikud ja tõid joonistatud mandarine (pildilt puudub vaid päkapiku enda mandarin) ning mulle sussi sisse kõige väiksema tüki kõige väiksemast šokolaadist (lahtitehtud paberi sees). Päkapikkudel ka masu aeg, pole midagi parata...
Samuti käisid ka 2 rebast öösel vahvleid küpsetamas. Juba kolmandat päeva on külalised majas.

Kui asjad jäävad nii nagu plaanitud, siis teeme neljapäeval, 10.detsembril suure soolaleivapeo!

Seebitalgud ja regilauluõhtu

2009-10-24T12:31:00.002+03:00

Koht: Hino talu, Kanepi ja Otepää vahel (sama, mis eelmine aasta)

Aeg: laupäev, 31.oktoober (kohale võib tulla ka juba reedel)

Kaasa võtta: magamiskott, saunaasjad, 25 krooni seebiraha (materjalikulu),
ürte ja taimi seebi sisse keetmiseks

Päevakava: Hommikupoole keedetakse seepi ning õhtu poole saab laulda regi
kohalike laulueitede ettelaulmisel. Loomulikult on plaanis ka sauna kütta.
Ja süüa saab ka.

Kõik on oodatud!

"Kes tahab saada kommuunielanikuks"- vastuvõtukatsed

2009-10-13T18:27:00.001+03:00


Toimuvad Tartus, Karlovas, Kitzbergi 8, vastses tudengikommuunis,
teisipäeval, 20.oktoobril, alates 19.00st.

Sellele eelneb Lahtiste Uste Päev, 15.oktoobril, kus kõik huvilised saavad
maja ja elutingimustega tutvuda. Sel päeval on uksed valla hommikust
õhtuni.. Kohalikud keedavad teed ja talutavad ekskursante nii  majas kui
maja ümber. Muudel päevadel helista numbril 53 96 58 17 ja küsi Karl Lonti.



Kommuun, aadressiga Kitzbergi 8, on nii uus, et sellel pole veel nimegi.
Asutajaliikmeid on kolm. Maja asub Karlova keskuses, kesklinnast 10 minuti
jalutuskäigu kaugusel. Viis tuba, köök, wc, kelder koos sauna ja garaashiga,
kaks rõdu, ärklikorrus ja loomulikult  kosmosedushsh. Köögis puuküttega
pliit, keldris oma katlamaja.  Keldris on õunad, kuuris on puud. Maja kõrval
viljapuuaed. Levib internet. Otse loomulikult ka tubli majakoer Vudi. Kõik
on olemas. Üür orienteeruvalt 700-900 EEK/per kärss.



KATSED



Zhüriilaua taga istuvad Karl Raud, P.M. Rannap ja assistent Ilus.

Improvisatsioonivoorus võib ette tulla nii koristamist, söögitegu kui
taidlemist.

Trikoovoor pole kohustuslik, aga võib.

Varasem kommuunikogemus pole vajalik.

Kehtib soolise võrdõiguslikkuse printsiip.

Vastu võetakse kolm kuni neli soovijat.



Tule proovi. Võib-olla saab just sinust uus kommuunielanik!



NB! Muusikariistadest kohapeal olemas karmoshka, kannel, kitarr, suupill,
uba, kõristi, iiri tinavile, parmupill, katkine džembe, 24-kilone sangpomm.

Vahelduseks natuke rõõmu

2009-09-25T20:43:00.002+03:00

Kuuma meega teed?

2009-09-23T00:37:00.003+03:00

Kuulake Jää-ääre uut plaati "Pojaga restoranis". See teeb hinge soojaks.

Ma arvan, et see september on olnud kõige raskem september, mis mul on elada olnud.
Aga: see september pole veel läbi!

Talgud

2009-09-13T15:24:00.001+03:00

Esmaspäeval, alates umbes kella neljast võib tulla Kitzbergi 8 majja abiks igasugustele väiksematele ja suurtele tegevustele. Võib ka lihtsalt seltsi tulla või aega veetma ja omale õunu korjama :)

Abilised

2009-09-06T13:25:00.002+03:00

Lühikese aja jooksul on Kitzbergi majas jõu ja nõuga abis käinud juba mitmed inimesed:

Kõigega tegelevad Maret ja Lili
Autojuhina hr Kont
Tapeedikraapijatena
Krissu,
Liivi,
Liisa,
Agnes,
Katrin,
Rauno
Puudeladujatena
Liisa,
Urmet,
Märt,
Hülge-Martin
(küll tahmist täis, aga hiljaks jäid Alex ja Katrin)

Nii mõnedki teised on käinud lihtsalt imeasja uudistamas.
Tegemist jätkub veel tükiks ajaks...

Majaprojekt

2009-09-01T17:16:00.002+03:00

Sai natuke aega tagasi alustatud. Esimese raksuga viskasime välja terve suure konteineritäie pahna. Siis kiskusime üles paar põrandat ja mõned seinad. Praegu kõik jätkub sama hoogsalt. Köök on muutunud räpasest urkast ilusa põrandaga mõnusaks kohaks, vetsu põranda valas Laura betooni. Kes veel pole aru saanud, millega tegemist on, siis Tartus Kitzbergi tänaval saab vana maja uue elu. Praegu on projektis sees mina, Pluuto, Laura ja Lili. Abilisi tuleb ja läheb teisigi. Kunagi, kui maja on juba paremas korras on kõik oodatud toredatele seltskonnaõhtutele ja muule huvitavale, mis seal toimumas on. Elanikke tuleb ka ilmselt juurde, maja on suur. Ja niisama aitama tulla võib praegugi (abi on seal kohe hädasti vaja). Septebmrikuus on tuurid natuke väiksemad, sest mehed lahkuvad areenilt.

Ilmailust ja muust:)

2009-08-13T01:07:00.002+03:00

N2pud vulkaanituhka!

2009-08-05T00:03:00.003+03:00

Elust kommuunis.

Selle kommuuni leidmine v6ttis omajagu tykk aega. Terve p2ev ekslesin ja jalutasin tolmustel m2giteedel ning l6puksj6udsin kohale. P2rast selgus muidugi, et oleks ka v2ga palju lihtsamalt saanud, kuid mul eriti kahju ei olnud - jalutusk2ik oli ilus.

Kommuun ise on ysna suur - hetkel 11 inimesega. Enamik nendest on kas USAst v6i Kanadast, kuid m6ni on ka Inglismaalt v6i Austriast. Kuid ruumi on k6igile piisavalt. Eile 6htul h2mmastas mind fakt, et enne mind on siin olnud VEEL YKS EESTLANE - Hembo, kes oli siia j2tnud ka hispaaniakeelse raamatu Eestist. T2itsa uskumatu, kuhu p2rap6rgusse eestlased ikka ronivad

Olen juba tutvust teinud "sustainable living" p6him6tete jafilosoofiaga. P2ris huvitav on, kuidas nad siin asju teevad. Neil on ka palju h2id raamatuid ja kitarr - kavatsen j2tkata oma kitarri6pinguid. Elektrit ja masinaid neil loomulikult ei ole, syya tehakse gaasi peal ja 6htune valgus tuleb kyynaldest. Ymberringi on Quito-l2hedased m2ed ning v2ike linnake Mita del Mundo ("Maa keskpaik"), mis asub otse ekvaatoril, on all orus ilusti n2ha.

Eile 6htul tahtsin juba magada v2ljas rippkois, kuid 2ikesetorm tuli peale- tuul on yldse siin v2ga tugev. T2na yritan uuesti. P6hi probleemid siin asjade kasvatamisega ongi tuul, kohtuav kuivus (sadama pidi natuke novembris-detsembris) ning vulkaaniline tuhk, mis on t2iesti kasutu asjade kasvatamaseks. Selleks tuleb siis teha igasugu v2etist ja kasutada n.ö. kana-traktorit v6i sea-traktorit (kes valmistavad pinnase oma elutegevusega asjadeks ette).

Panime t2na kurkidele kilet peale ja korrastasime kasvuhoonet. P2rastl6unaks tulime m6ne inimesega linna internetti. Yldiselt maei tea, millal j2rgmine kord on, millal internetti saan.

Neljap2eval on t2iskuu t2histamiseks koobassauna-tseremoonia. Ootan p6nevusega.

Suusad alt!

2009-08-02T03:47:00.002+03:00

Ehk siis otsustasin aja maha v6tta. Teistega kokku saades m6istsin ma, et nad on kolmekesi kokku veel kaootilisemad kui mina yksi oma m6tetega. Ringi on tormatud juba kyllalt. Niisiis l2hen ma Otavalo l2hedale m2gedese yhte öko-kommuuni kaheks n2dalaks elama ning neid erinevate töödega aitama. Ei tea, mis teised selle ajaga ette v6tavad, eks nad ei tea ise ka, ma arvan. Peaks olema hea paigalseis enne Eestisse naasmist, kus asjad nagunii j2lle kiireks l2hevad.

Mis muidu uudist?

Kala eri (Pescado, pescado!)

2009-07-30T18:49:00.004+03:00

Vasarhaid

Mingisugused haid

Muid uudiseid: Olen teiste juures tagasi. K6ik on karva kasvanud, Grisha on omale patsi saanud ning Ly pea on samuti patse t2is. On ainult aja kysimus, millal Martin ka omale patsid saab, kyll me juba hoolitseme selle eesti. Nad on siin kohalike hipidega nii s6braks saanud, et k6ik juba teavad eestlasi. Grisha oli yhe hipiga eile kl 6 paiku hommikul 2,5 tundi merelt t6usvaid linde vaadanud. Ly oli yhe hipiga ujumas k2inud (ookean on suur ja lai...) ning talle shampooni ostnud. Yldiselt nad juba rohkem p6genevad nende eest. T2na olid kalapidustused, merele l2ks orkester ja 6hupallides laevad ja loomulikult suur ristilöödud Kristus.
P.S. Krissul (Kristiinal, mitte Kristusel) on varsti synnip2ev
Varsti lisan ka teiste kalade nimed

Madalseis

2009-07-29T19:04:00.002+03:00

Viimased p2evad on olnud reisi madalseis. Yksi ekslemisest on k6rini ja Machala (linn, kuhu sattusin) oli t2iesti kohutav. V6ttis mult igasuguse reisimisisu 2ra. P2rast pikka ood yhes j2rjekordses odavas hostelis otsustasin ma Peruu ootele j2tta ja tagasi Puerto Lopezisse s6ita, sest viimaste andmete j2rgi pidid seal teised olema. Eks siis n2is, kas ma nad ka yles leian...

Peast k2is l2bi m6te siin viimastel n2dalatel hoopis mingit vabatahtlikku tood teha ja veidi paigal pysida. Eks siis n2is...

Ahoi!

2009-07-27T23:52:00.003+03:00

Kirjutan siis veidi. Kuna hetkel olen yksi r2ndamas, siis aega ja viitsimist selleks nyyd on. Pluuto ja Piret lendasid tagasi Eestimaa poole ning Martin, Ly ja Grisha on kuskil rannikul. Loodan nendega varsti kokku saada, et Peruu poole s6ita. Hetkel olen linnas nimega Cuenca, mis asub Ekvadori l6una-andides. Linn ise on minu jaoks liiga suur, liiga kommerts. Meenutab rohkem m6nda Hispaania linna kui Ekvadori oma. See yksi reisimine ei ole siin yldse hull, sama systeemi j2rgi k2ib k6ik, mis Portugalist tulles oli. Ainult natuke pinda k2ib, et isegi pargis ei saa rahulikult istuda ja kirjutada, ilma et pargivahid tuleksid sinuga flirtima ja telefoniga pilti tegema (Yksk6ik kui hall hiireke ka ei yrita olla...).
Muidu on Ekvador tore maa, 40 p2evaga on sik-sak enam-v2hem peale tehtud. T2na pargis kuulsin linnulaulu. Imestasin ise ka, et kui ammu ma seda kuulnud polnud, kosutas kohe hinge. Cuancas on muide valgusfoorid, mis teevad lindude h22li. Eile kukkus yks öö l2bi nagu k2gu ning m6ni siutsub.

M6ned t2helepanekud:
-tenniseid nr 45 Ecuadoris ei tehta, k6ige suurem on nr 44
-turul maksab yks suur banaanioks (mitme kobaraga) 2.50$
-k6ik k2ib siin valguse j2rgi, hommikut alustatakse 5-6 hommikul, 6htu l6petatakse umb kl 19

Yks huvitav juhtumine kolmep2evast inka-rada l2bides:
Öösel 2rkan mina selle peale, et telgi taga on lehm. Nuuskis ninaga meie peade kohal ja ma kartsin, et varsti l2heb toidukottide kallale. Hakkasin juba Pluutot 2ratama, kui aru sain, et see on tuul, mis telgikatet liigutab ja Pluuto, kes mulle k6rva hingab. Selline lehm siis...

Viimaseid hetki

2009-07-26T20:24:00.001+03:00

Viktoriinikysimus: Kes v6i mis on kolmandal pildil?

Tervitused hääletusv6istlejatele!

2009-07-25T03:04:00.000+03:00

Meie siin Ekvadoris pyyame ka v6istlusse oma panuse anda.
Hetkel on rajal kolm segapaari:
-Hylge-Martin ja Piret riigi p6hjaosas,
-Paula ja Pluuto mööda rannikut kulgemas,
-Ly ja Grisha kurat teab kus


M6ned EKVADORI hääletusv6istluse kohustuslikud punktid:

-paarituvad kyyrvaalad läänerannikul,
-paljad neegripoisid mangrooviv6sas,
-suplus joa all,
-s6it rongi katusel,
-paar tantsu salsaklubis,
-grillitud merisea söömine,
-pajaro azul,
-ronimine vähemalt 5000 meetri k6rguse mäe otsa,
-k6hut6bi,
-suitseva vulkaani nägemine,
-maavärina eest p6genemine,
-narkodiili tegemine m6nes ööklubis,
-kookose varastamine kohaliku taluniku palmi otsast,
-tantsimine endast poole lyhema mehega,
-oma saapast sipelgapesa leidmine


V6idab see, kes elusalt Eestisse j6uab!


J6udu!

V2ljav6tteid pildimasinast

2009-07-20T19:55:00.001+03:00

V2ljav6tteid reisip2evikust

2009-07-06T19:02:00.002+03:00

Martini vanarahvatarkus valude vastu: "Tuleb m22rida meega v2ljaspoolt ja kanasitaga seespoolt. Siis kanasitt lykkab ja mesi t6mbab."

Ly lennujaamas: "Kas mu jalad on 6iges asendis? V6i kuidas sa soovid? Kas nii on hea?"

Lennukis: Juues Andide kohal viskit, on meie k6ige suuremaks mureks j22nud, kuidas Ecuadoris 2ra deklareerida pakk porgandeid ja 2 kiivit. Hylge-Martinil l2heb juba 4-s. To be continued...

Jaanilaup2eva pidasime oosel Eesti lipu, ananassi, rummi, tee ja banaanidega yhe j2rve 22res, mis oli vulkaanikraatrisse kukkunud. Vihma eest pugesime peitu yhe rahvuspargihoone katuse alla. Kraatriservalt paistsid l2hedalolevate linnade tuled. Roovimise ja lendavate matsheetade k2est seekord p22sesime.

V2ljav6te Martini "Elluj22mise k2siraamatust" : Laviini puhul ujuge paarist6mmetega selili krooli."

Dengi mala, kupite lada!

Enamik prygikaste on multikategelaste peade kujulised (suuremalt jaolt on n2ha kloune), kelle suhu saab prygi visata.

M2gedes: Ly oosel eriti ei maganud. Keset ood valdas teda paanikahoog, sest magamiskoti noorid hakkasid teda k2gistama. Huvitav, mitu surmajuhtumit on nii olnud?

Martin: "Valku, ilgelt tahaks valku! Kui alla saame, laseme kylamehel kohe yhe laama 2ra tappa!"

Pluuto Grishale: "Kuule Grisha, kas sa pole kunagi m6elnud taksojuhiks hakata? Mulle tundub, et see sobiks sulle. Gashkovile ka!"

Riobambas oli politseijaoskonna peale kirjutatud: "Mucho mas que un bien amigo!" (Palju rohkemat kui yks hea s6ber!)

Merisiga soomas: Martin:"Polegi enne koljut prepareerinud nii, et ise seda samal ajal sood!" Grisha: "Pyha myristus!"

Pluuto ajas vuntsid 2ra.

K2isime ahvide juures. Pluuto hoidis kaugele eemale ja s6brustas hoopis ninakaruga.

!EKVADOOOR!

Ekvadooor

2009-06-18T17:43:00.001+03:00

Meie trippi saab j2lgida siit:

www.pirkup.blogspot.com

P2ikest:)

Eestimaa

2009-06-11T20:33:00.002+03:00

Viimane nädal enne ärasõitu näitas Eestimaa oma mitmekülgsust - justkui oleks tal kahju mind suveks ära lasta kaugetele maadele. Madalate kaskede all muudavad valged tupp-villpead (miks mitte tups-villpead?) rohelise maalapi valgetäpiliseks ning hommikused päikesekiired avavad päev läbi kestva linnukontserdi. Jõekaldal peatust tehes on juhuslikult ennast märkamisväärseks teinud veidi kaugemal kohmitsev haruldane ondatra (oli küll kahtlusi, aga pärast juttu tarkade inimestega ja piltide uurimist neid enam polnud). Lõuna-Eesti oma küngaste ja huvitavate talukohtadega kutsus päris mitu korda külla. Ainult seal saab hommikuses vihmasajust paljalt mööda õue joosta ning lõkke peal hommikukohvi keeta. Eileõhtune udu üle Eestimaa tekitas tunde, et olen siil (udus), kes on kuhugi veidrale maale ära eksinud. Kell üks öösel vaadata Soome lahe kohal laiutavat oranžikas-roosakat taevast ning silmapiiri taha vajuvat jonnipunn-laeva on midagi, mida nii naljalt igalt maalt ei leia. Olen juba leppinud sellega, et ilusatest Eestimaa suvede hetkedest jään ma sel aastal ilma. Ja toredatest üritustest nagu laulupidu ja folk. Aga eks neid tule veel. Vähemalt sääsed ja parmud teevad minemise kergemaks (kuigi sihtkohas kohtan ilmselt palju hullemaid elukaid...).

Vot selline oli minu eelmise nädala Eestimaa:)

Eluteater

2009-05-22T11:16:00.004+03:00

Olen viimasel ajal üha rohkem veendunud, et elu ongi teater. Ja teda tuleks võtta nagu teatrit - kergelt, mänguliselt. Ma pole päris teatrit kaua enam teinud ja millegipärast ei kriibi mul sees miski - ju siis piisab eluteatrist ka. Austusväärne, kuidas inimesed ei pelga suuri muutusi ja ammutavad nendest ainult inspiratsiooni. Kui kõik me ümber muutub üha keerulisemaks ja segasemaks, valitsused moodustuvad ja lagunevad, majandus tõuseb ja langeb, siis on üha tähtsam leida miski oma mull, milles elada, et mitte masenduda toimuvast. Mõni on juba läinud metsa, pannud madratsi vanasse keldrisse ja hakanud unenägusid uurima. Mõni on põgenenud Hollandisse, teine Austraaliasse. Mõni on aga jäänud sinna, kus ta on ja tunneb end sellegipoolest hästi. Eks see vist olegi kõige tähtsam...

Kevad Behliinis ja loomingus

2009-04-21T17:36:00.007+03:00

***

Ainult lapsed suudavad suudelda Valgust!
Ainult lapsed suudavad naerda nii, et selles pole Nukrust!
Ainult lapsed võivad süleleda Kevadet!
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii,
et see ei tee kellelegi valu.

Kujutelmad käivad nii kaugel, et ei leia enam teed tagasi.
Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab üdi.
Kes endast välja tungib, jõuab tühjusesse.
Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel ootavana.

Kui lapsikud on Päikesed!
Mõelda ainult- niiviisi lõõmata ja lõõmata!
Kui lapsikud on laulud!
Mõelda ainult- niiviisi lennata ja lennata!
Kui lapsikud on lootused!
Mõelda ainult- niiviisi lummata ja lummata!

Ja kui lapsik on veel armastus!
Mõeldamatu, mil määral võib ta juua ja januneda!
Oma ustavate ulmade nimel,
Oma põgusate pettumuste nimel,
Oma rahutute rõõmude nimel,
Oma valitud valude nimel,
Ununenud mängude nimel uttu mattunud mägedes,
Kustumatute uskumuste nimel,
Ilu nimel, mis kunagi pole ilmaaegne,
Kirgede kibeda õndsuse nimel,
Tugeva tuule nimel sinu naeru purjedes,
Kohustuse nimel kannatada,
Vajaduse nimel vabaneda,
Elu kõikvõimsuse nimel,
Armastuse nimel, mis ei talu tardumust,
Anun sind,
Ära tee lapsele oma hinges haiget.

(Artur Alliksaar)

Püha pudru

2009-04-08T14:36:00.004+03:00

Püha pudrutegu ehk Naiste pudrupüha on üks vanemaid naiste ühiseid usutalitlusi, mis usuti edendavat kogu hõimu naissugu ja ümbritsevat Ilma. Püha pudru tehti erinevate taigudega regilaulude ja vastava liikumise saatel ca. 4-5 tundi, kui mitte rohkem ja vähemalt 4 korda aastas - pööripäevadel või kahel järgmisel päeval. Tuldi kokku pühadesse kohtadesse, tütred sünnitanud naised kui auväärsemad eespool ja ülejäänud tagapool. Igale ühele anti alustuseks püha pael ja lonks mõdu. Peale pudrurituaali said kõik koju kaasa kaapekaku, mida siis kuni järgmise pudrukeetmiseni jao pärast toitudele lisati.

Murrame läbi ja lõhki!

2009-03-29T23:46:00.002+03:00

"Floridas anti lapsele nimeks Truewilllaughinglifebuckyboomermanifestdestiny"

Eelmisel nädalal surkis ülikool meie ajusid ning leiutasime Krissuga päris palju nimesid, mida võiks lastele panna (ei kujuta muidugi ette, mis õnnetu laspepõlv neil seetõttu olema saaks...):
* Pürofosfaat (hüüdnimega Pürks)
* Zügomaatikus (hüüdnimega Züks - "Z"-i tuleb hääldada hästi teravalt)
* Ouagadougou (seda lihtsalt ei ole võimalik kurvalt öelda)
jne

"Omohoideus pane oma mülohoideus kinni, türohoideusest rääkimata."

Kevad on jõudnud ka Lõuna-Eestisse

2009-03-23T07:27:00.003+02:00

"Truudusetu Juulia"

2009-03-23T07:18:00.004+02:00

Oli suvepäev nii soe ja taevas pilveta,
end me purjek seadis kodurannalt lahkuma.
Sa mind sadamasse saatma tulid, silmad vees,
sügav lahkumisevalu Sinu südames.

Oma pea Sa õrnalt panid minu rinnale,
Sinu armusõnad tungisid mu hingesse
Siis veel truudust mulle kinnitasid vandega,
nagu harjunud kõik tütrlapsed tegema.

Jah, see armuvanne, pealegi neid oli kaks,
sai suudlustega kinnitatud kindlamaks.
Vali hüüe sinu kaelas siis mind äratas -
Jäta tüdruk, võta köis, nii kapten käratas.

Aga iga kord kui masti pidin ronima,
kliiverpoomil kõrgel mere kohal kõikuma.
Kui sain taluda küll tormisid küll tuuli ma,
ikka ohkasin: Mu oma armas Julia!

Ja kui Barcelona linna sain, siis lasksin ma
Sinu nime oma käele tätoveerida.
Sulle armastusekirju saatsin hulgana,
Sinu terviseks lõin klaase kokku poistega.

Kuid Sa truudusetu, mida mulle tegid Sa!
On raske sellest mõelda kui ka rääkida.
Minu kuju oma südamest Sa kiskusid,
kõik mu kirjad ahju põlema Sa viskasid!

Sina silmi tegid ühele ja teisele,
aga kolmandale kinkisid Sa suudluse,
Ühelt tantsuõhtult teisele Sul oli rutt,
ikka edevamalt kõlas Sinu naer ja jutt.

Viimaks võrku võtsid peiu päris püsiva,
aga luba endalt lõpuks siiski küsida:
Mis sa kostad, kui tal pähe lasen kuuli ma?
Sina valelik ja truudusetu Juulia!

Tea, et minu moodi meremehe armastus,
see ei ole mitte tühi tuulekeerutus,
vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna,
mida viimaks ainult haud võib panna vaikima.

***

http://tauno.untsakad.ee/untsakad/ver5?page=lauluraamat&title=Truudusetu+Juulia

(all paremal saab kuulata)
See oli aluseks reedeõhtusele väikesele etteastele. Teinekordki ;)

Statistika

2009-03-02T23:44:00.002+02:00

Väike kokkuvõte veebruarist: 28-st selle kuu päevast olen olnud 13 metsas. See on üks päev vähem kui pool kuud. Oi hullu. Võin vist öelda, et olen matkasõltuvuses.
Teel...

Leidke 10 erinevust!

2009-02-25T21:06:00.006+02:00

vabandan ette krissu ja liivi ees julma nalja pärast...

P&P Pagariäri

2009-02-25T20:56:00.005+02:00

Tegutseb ainult esmaspäeviti.

Siiamaani on tootmises olnud hapukoore-marjakook, vastlakuklid nisu- ja sepikujahust, leib.

nädalavahetuse matkast

2009-02-25T20:45:00.004+02:00

Tsiteerides Krissut:

Tavaliselt õpetavad sellised talimatkad hindama tsivilisatsiooni hüvesid, aga seekord mõistsin, et positiivne seltskond ja ilus talveilm teeb talvisest Lõuna-Eestist ainukese koha, kus üldse on mõtet olla!

Ja Liisat:

Soe rong
Jääkülm hütt
kondenspiimapuder
neverending teed
kõrvalekalded
naerud
Vana Tallinn
jalganikastav raba
ja...
ühesõnaga kõik on/oli olemas ja kõige paremas korras.

Pai!

ja nii ta algas.

2009-02-17T11:27:00.001+02:00

Ma ikka suudan ehk ei saa ju teha mõne inimesega sünnipäevakooki, ilma et pärast läheks üle aedade ronima, mägedest liugu laskma ja kõige selle tipuks kella kuueni hommikul juttu rääkima! Aitäh neile!

Sõnadeilu:

"Väljas on veebruar täna
ja orgudes ruskavad pajud.
Ennast su südames näen:
nõnda rahu mu meeltesse vajub."

/Viivi Luik/

Ja Päike tuli just välja :)

Peipsi

2009-02-12T21:21:00.006+02:00

Minu metsaigatsus lõppes siis sellega, et teise semestri teisel päeval juhuslikult jooksin raamatukogus otsa paarile matkaseltskonnatüübile. Noh, jäimegi siis paatama, kuni kellad kajama hakkasid ja meid raamatukogust välja aeti. Sündis mõte minna paar päeva hiljem Peipsi peale - uuele väikesele matkale. Mõeldud, tehtud ;)

Täna hommikul siis pakkisime kuskilt saadud auto inimesi täis ning asusime mööda lumist Eestit Peipsi poole teele. Kui olime otsaga juba Nina (või siis Naba, nagu väikesed sõnaapsatused lubavad) külas, asusime soomekelguotsingule. Pärast päris paljude kohalikega rääkimist (kes panid vabalt eesti-vene segu) õnnestus meil leida üks tjotja, kes naerulsui meile jääleminekuks kelgud andis. Rannalt avanes täiesti uskumatu pilt - nii kaugele, kui silm seletas oli Peipsi kaetud jääga ning mitte ainult! Kalurid (kellest pooled olid lätlased, nagu me hiljem avastasime) katsid jääd mustade täppidena umbes sama kaugele. Igaüks istus oma augu juures, mõni oli isegi telgiga. Kõik see kokku tekitas imeliku atmosfääri, nagu mõnes ulmefilmis...

Viie peale olid meil kolmed uisud ja kolm soome kelku. Tükk aega seiklesime jää peal, proovides isegi kalapüüdmise ära. Jää pakkus meile oma kunstilisi vorme ja mustreid ning hääli. Ma pole enne kuulnud jääd selliseid hääli tegemas! Kriuksud-piuksud ei toimunud mitte ainult sinu jalge all, vaid kajasid üle kogu ulatuse.
Ei jäänud muud üle, kui seda kõike vastu võtta nii silmade, kõrvade, kui ka kopsudega :)

Sünnipäev :)

2009-02-10T17:30:00.004+02:00

Üks põhjus jälle sõpru näha! Keda siis üle pikema, keda üle lühema aja...

Mõtlesin, et selleks istun teisipäeval 17.veebruaril (sel päeval, kui ma jälle aasta vanemaks saan) alates viiest-kuuest* õhtul Tartus Suudlevates Tudengites.
Kui SUL juhtub aega ning viitsimist olema, astu läbi ja aja minuga paar sõna juttu!

Ootan:)

*NB! Arvatavasti olen seal enne kuute ja siis alates poole kaheksast - vahepeal tuleb filmi vaatama minna...

Metsa.

2009-02-08T19:15:00.002+02:00

Täiesti uskumatu, kuidas mets võib inimesi ühendada. Neli ja pool päeva tundub olevat tagasi vaadates väga pikk aeg. Vaim oleks veel edasi olnud, aga tervis sellise ilmaga nagu praegu rohkem ei oleks vastu pidanud. Mul pole ammu enam olnud nii õõvastavat igatsust sees...

viimasel ajal huvitav:

2009-01-11T22:14:00.003+02:00

New Age (inglise keeles 'Uus Ajastu') on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Sinna kuulub näiteks huvi meditatsiooni, kanaldamise, reinkarnatsiooni, kristallide, holistilise ravi, keskkonnaprobleemide; aga ka "lahendamata saladuste" vastu. New Age kasutab paljude maailmareligioonide praktikaid.

Metafüüsikaks (kr meta 'üle', physis 'loodus') nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni.

vale

2009-01-10T09:38:00.002+02:00

kõik eelnev oli vaid hetkeline illusioon,sest uued ämbrid polnud oma nägu veel näidanud....

uue hooga vanasse ämbrisse

2009-01-07T17:51:00.002+02:00

olles uue aasta alguses astunud taas mõnda vanasse ämbrisse, osustasin, et need valusad ämbrid võiks nüüd mõneks ajaks kõrvale panna. üldjoones tundub kõik tasapisi paremuse poole minevat (kui mõned üksikud seigad välja arvata). leidsin endas taas jõudu, et kirjutama hakata. eksamid ei tundu rasked ning aega jääb isegi, et huvitavaid raamatuid lugeda ja natuke teaduse kõrvalt ka filosoofiaga tegeleda.
muide, mulle tundub, et mu laes elab keegi - pidevalt on sealt krabistamist kuulda...

X-Generatsioon - Douglas Coupland

2009-01-03T15:40:00.007+02:00

Tekib vaikus. Ja mida ma ei rääkinud, on järgine: seesama päike paneb mind mõtlema ka kuninglikele mandariinipuudele ja arututele liblikatele ja laisale karpkalale. Ja kõrvalaias puuoksal mädanevate granaatõunte koorepragudest nõrguvatele joovastunud veretilkadele – tilkadele, mis jäävad seespool toimuvale pingelisele paljunemisele vihjates rubiinidena rippuma granaatõunte vanadele pruunidele kestadele.

Ta katkestab vaikuse öeldes, et tervisele pole kasulik elada elu niimoodi, nagu oleks see üksteisest eraldatud väikeste lahedate hetkede jada. Me teame, et just selle pärast jätsime me kolmekesi oma vana elu selja taha ja tulime kõrbesse – et rääkida lugusid ja enda eludest selle käigus jutustamist väärt lood teha.

Tere jälle!

2008-12-23T08:57:00.004+02:00

Vahepeal on juhtunud nii mõndagi põnevat ja mitte-nii-põnevat. Kooliasjad said õnneks kõik tehtud, saab jõulupuhkust lubada. Kuna mul telekat ei ole, siis avastasin enda jaoks ETV kodulehekülje, kust saab igast head ja paremat vaadata. Tuulepealset maad, Ohtlikku lendu jne. Eile vaatasin ära sellise vana filmi nagu Laanetaguse suvi. See on kuskil minu maakoha läheduses filmitud. Seal astus minu suureks üllatuseks läbi meie kunagine peaaegu-et-naaber, kes nüüdseks on kahjuks juba siit ilmast lahkunud. Minge kõik metsa, seal on hea! Tore :)

See maailm, mis elab sinus

J. Kaplinski

See maailm, mis elab sinus,
mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.

See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
ta on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.

Kaks niisket lapsesilma,
mis võtavad sinult rahu.
Sa tunned, et kunagi enam
sa oma maailma ei mahu

Ja maailm enam ei mahu
su sülle sooja ja varju.
Nii on see ikka olnud,
miks siis sa veel ei harju,

et kõike ei saagi võtta,
et kõike ei saagi anda,
et vabadus on ja valu,
mis tuleb sul endal kanda.

Sügis noh...

2008-11-17T00:42:00.001+02:00

Nii võib mind praegu leida, sest haigusepoiss on sisse pugenud!

That's how you can find me right now, because i've caught a cold...

2008-11-02T22:00:00.001+02:00

http://www.youtube.com/watch?v=sluPRUYT2lI

2008-10-28T21:40:00.002+02:00

maailm on üks mõistatuslik koht,
hommikuti...

the world is a mysterious place,
in the mornings...

edasi...

2008-10-06T15:16:00.003+03:00

See nädalavahetus...hmm...4-päevane kõige tripim ja seiklusterohkem üle pika aja: rebased, mitte-rebased, maalingud, muusika, "huvitav" seenelkäik ja palju muud, mis andis natuke jõudu, et koduotsimispiinades edasi kulgeda.

***
This weekend...hmm...4 days full of adventures and trips: people, foxes, paintings, music, "interesting" mushroom-picking and a lot more, that gave me a little strenght to live in this looking-for-a-home game.

Laupäev

2008-09-28T00:05:00.003+03:00

Hommikul ei saanud jälle kaua magada. Ma ei maga siin ühikas üldse hästi. Kuna aga ilm oli ilus ja Liivi oli ema käest auto saanud, siis otsustasime teha ühe väikese väljasõidu Laeva sohu. Kummikud kotti ja minek! Liivi on ka üks uskumatu tüdruk. temast kumab mingit imelikku rahu ja särasilmsust. Selline tunne, nagu temal ei saakski kunagi halb tuju olla. Raba ise oli vapustav, terve päev sai veedetud mätaste vahel vaikust kuulates ja näputööd tehes. Kõik kohad olid SUURI jõhvikaid täis. Sai korjatud kohe mitmesse kotti, sest korvi ega ämbrit mul ju pole. Kodus avastasin, et purke ja karpe mul ka ei ole. Mitte midagi ei ole (tahtsin üks hetk koristada - aga tolmuimejat ja harja ka ei ole, siis lükkasingi selle tegevuse tulevikku...). Küll ma midagi välja mõtlen. Aga et niigi ideaalne päev veel ideaalsemalt lõpetada, käisime õhtul teatris ka - "Kogutud teosed". Sain üle pika aja tõesti ühe teatrielamuse (!). Sünnitas kohe soovi midagi luua. See on hea, sest see koht, kus ma praegu elan, oma suurepärase halluse ja isikupäratusega ainult tapab mu energiat iga päev.

Again, I couldn't sleep in the morning. I never sleep well here. But because the wather was beautiful and Liivi got a car from her mother, then we decided to go to Laeva bog. Rubber-boots in the bag and go! Liivi is an amazing girl - there is some kind of peace in her and it seems like she could never be in a bad mood. The bog itself was wonderful, I spent the whole day listening to silence and collecting BIG cranberries - to bags, because I don't have a basket or a bucket. At home I discoered that I also don't have any cans or boxes. I have nothing (one day I wanted to clean, but there is no vacum-cleaner or a brush, so I postponed it...). I will figure something out. But to give a perfect day a more perfect ending, we went to the theatre. After that I had a desire to create something. That's good, cause the place i'm living in is killing my energy every day wit its grayness and emptiness.